Margus Timmo: Mulle meeldib, kui inimestel läheb hästi

EIle oma Pesa hotellis presidendi tunnustusest kuulnud Margus Timmo tunnistas, et mõni aasta tagasi oleks teenetemärgi saamine ta ära rikkunud. Foto: Arved Breidaks

• Margus Timmo jäi teenetemärgist kuuldes mõtlikult istuma ja küsis: «Kes selle peale tuli?
• Timmo ei näe firmade väiksuses probleemi, kui need võrsuvad kohalikust kultuurist.
• Muu hulgas on Timmo eestvedamisel kerkinud üle Setomaa kümmekond päikesejaama.

«Margus, sa vana põrsas,» kaelustas Pesa hotelli tegevjuht Lily Lind eile kella 10.45 paiku päevakangelast Margus Timmot, kes oli juba kolmveerand tundi andnud hotelli restoranis intervjuud, ega kõssanudki teistele uudist, et president annab talle Valgetähe 4. klassi teenetemärgi.

Eile punkt kell 10, mil tänavused teenetemärkide kavalerid avalikustati, õnnitles Lõuna-Eesti Postimees Margus Timmot (57) talle kuuluva Pesa hotelli restoranis hilisel hommikusöögil. Mees jäi uudist kuuldes mõtlikult istuma ja küsis: «Kes selle peale tuli?». Kehitan õlgu ja raputan pead.

Riiklik selgitus vabariigi presidendi kodulehelt ütleb, et Margus Timmo on kohaliku elu edendaja Setomaal, Setomaa pikaaegne eestkõneleja ja aktivist, Setomaa Liidu juhatuse esimees ja Härma tsässona taastaja.

«Ju ma olen siis suutnud nii palju segadust tekitada, avada uusi arenguid ja võimalusi. Kui selle eest tunnustati, siis on mul selle üle väga hea meel,» lausub ta end kogudes. «Selles suhtes olen ma tõeliselt tänulik, et tunnustus tuli just nüüd,» jätkab ta. «See ei riku mind ära. Ma loodan. Samavõrra kui hukkamõist, võib ka tunnustus inimese ära rikkuda, sest esiteks lõhub ta ära sinu sisemise rahu ja tunnustuse tõttu võid sa hakata ebaedu vältima. Nii et inimese võib kiitustega täiesti ära rikkuda.»

Võimalik, et kui president oleks kiirustanud ning auraha jõudnuks Marguse kuuele juba mõne aasta eest, oleks sellel olnud inimsaatust mõjutavad tagajärjed. «Siis oli mulle jube tähtis, et mind tunnustatakse,» sõnab Timmo. «Ka minul oli elufaas, kus ma kõikide maailma asjadega tegelesin, lootes saada ühiskonnalt tagasisidet, et teen seda või teist asja õigesti. Tunnustus oli vajadus. Täna olen ma välise abita jõudnud selleni, mis mulle meeldib. Mulle meeldib, kui inimestel läheb hästi.»

Vabadus algab vastutusest

Enne haldusreformi Setomaa valdade liitu, nüüd Setomaa arendamisega tegelevat Setomaa liitu juhatav Timmo nimetab oma peamiseks eesmärgiks muuta Setomaa isemajandavaks piirkonnaks. Kuid seda omal viisil: «Niimoodi, et inimesed teevad seda, mis neile meeldib. Minu ülesanne on leida legaalsed võimalused elada mittestandardset elu.»

Isemajandava Setomaa aluseks pole loodud kõike ja kõiki hõlmavat plaani, vaid pigem kujutab see endast igapäevast turvavõrgustiku punumist, mis looks inimestele kindluse ja usu, et Setomaa on just see koht, kus on võimalik hakkama saada nüüd ja tulevikus. «Kõige eelduseks on üksikperede hakkamasaamine,» selgitab Timmo. «Kui sa majandad ennast ise, siis sa oled võtnud vastutuse ja vastutus tähendab vabadust.»

Hiinas hinge ei kopeeri

Setomaal tähendab ettevõtlus paljuski mikro- ehk pereettevõtet, mille ainsaks töötajaks on omanik, mõnikord ka pereliikmed ning vahest ka mõni tuttav. Timmo ei näe firmade väiksuses probleemi, kui need võrsuvad kohalikust kultuurist ning kui tootesse on pandud ei rohkem ega vähem kui kogu hing.

«See annab konkurentsieelise, mida ei saa Hiinas järgi teha,» sõnab Timmo. «Kõike, mida saab teha raha eest, saab kopeerida, aga see, mille sisse sa oma hinge paned, seda ei ole võimalik järgi teha. Just sellele me piirkonna üles ehitamegi.»

Setomaa arengu teemadel rääkimine on Margus Timmo käima tõmmanud, kuni vestluse katkestab tema telefonist kostev hele kilksatus. «Andres Oopkaup soovib palju õnne,» vaatab Margus ekraanile karanud teadet. Kell on 10.23 ning nüüd jätkub meie jutuajamine juba üha sagenevate telefonikilksatuste saatel. Uudis Margusele antavast aurahast on hakanud levima.

Ise tuleb järele proovida

«Ma olen ka ise olnud mitme ettevõtmise puhul pilootijaks, et saada kogemused ja maandada riske,» jätkab ta. «Alustasin Härma isakodu taastamisest, sest tahtsin seda teha, sest see tundus mulle õige.» Niisamuti on Timmo eestvedamisel kerkinud üle Setomaa kümmekond päikesejaama, mis annavad nüüdseks juba umbes kümnendiku Setomaal tarbitavast elektrist. «Mina panin paneelid esimesena üles ja sealt tulid kogemused, et mis ja kuidas.»

Ka Setomaa mustsõstrakasvatajaid ühendav tulundusühistu «Seto aiad» on Timmo käima tiritud ettevõtmine, kuhu ta oma kapitali on paigutanud. Praegu on ühistul 43 hektarit marjamaad ning kui ühistusse õnnestub marjakasvatajaid juurde tuua, võib sellest kasvada taas üks edulugu, mis inimesi edukaks ja sellega Margus Timmo õnnelikuks teevad.

Lõpetame jutuajamise 10.45 paiku, kui hotelli tegevjuht Lily Lind ja müügijuht Ülle Pärnoja enam vastu ei pea ning nõuavad oma korda, et Margus Timmot õnnitleda.

Härma küla tsässon. Foto: Rein Järvelill

Handsa joomine lõppes tsässona ehitusega

Teenetemärgi andmisega tõstis president muuhulgas esile Margus Timmo panust Härma küla tsässona taastamisel aastal 2012. Alguse sai tsässona ehitus aga külameeste ühisest handsapruukimisest.
«Kogusime ümbruskonna külade mehed Härma tallu kokku, et arutada, kas tsässonat üldse vaja on,» meenutab Margus. Tsässon on setode külakabel, mis Härma külas 300 aasta eest hävis. «Koosolek oli hulk aega selline hajuv, et milleks üldse... Võtsime hansat ja järsku rääkis küla kõige vanem inimene ühe ägeda loo, siis rääkis teine, siis kolmas ja nii tuli ühine arusaamine, et selleks meil tsässonat ongi vaja, et kokku saada ja lugusid rääkida.»
Jutuks asi ei jäänud, sest mehed haarasid kohe härjal sarvist. «Samal korral läksime kogu selle 15 inimesega välja vaatama, et kuhu see teha,» jutustas Timmo. «Tõime pendlimehe, et leida üles positiivse energiaga koht. Kui vana tsässon oli ehitatud negatiivse energiaga kohale, sest seal seisis surnu kaua, siis nüüd surnusid enam tsässonasse ei viida ja me tahtsime uuele tsässonale positiivse energiaga kohta. Vana tsässon oli nii negatiivse energiaga koha peal, et pendel hakkas seal vastupäeva nii kõvasti käima, et tõmbas traadi sirgeks ja kristall lendas keti otsast ära. Minu silme all,» meenutas Margus.
Positiivse energiaga koht leiti ning ühes kogukonnaga ehitati 2012. aastal tsässon valmis. «Tõsi, mina võtsin palgid oma metsast, aga kõik käisid abis. Me tegime ilma igasugu toetuseta tsässona, sest me uskusime sellesse.» Nüüd on kohalikul rahval kombeks paar korda aastas tsässona juures kokku saada.