Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Keit Kasemets: Eesti ja Euroopa välispiiri kaitsmiseks on vaja riikidevahelist koostööd

Keit Kasemets. FOTO: Jarek Jõepera

Eesti riik haldab ja kaitseb Euroopa Liidu välispiiri, samas kui paljudel euroliidu riikidel selline välispiir ja sellest tulenevad kohustused puuduvad. Piirivalve on seevastu iga liikmesriigi kohustus sõltumata sellest, kas tegemist on Euroopa Liidu sise- või välispiiriga ning tavaoludes saabki iga riik oma piiril korra tagamisega hakkama.

Ent viimased aastad on näidanud, et keerulisemates olukordades on teiste liikmesriikide ja ELi institutsioonide abi hädavajalik. Ka huvi on ühine. See, mis toimub ükskõik millise liikmesriigi piiril, juhul kui see on ELi välispiir, mõjutab ju meid kõiki.

Viimase Eurobaromeetri uuringu kohaselt näeb 65 protsenti eestlastest immigratsiooni suurima probleemina Euroopa Liidus – ja seda just Euroopa, mitte meie kohaliku probleemina. Kõigest 12 protsenti eestlastest leiab, et immigratsioon on probleem ka meil ning ega see reaalsuses ei olegi. Näiteks eelmisel aastal sai pagulase või täiendava kaitse staatuse Eestis kokku 17 isikut, lisaks asustati valitsuse otsuse alusel Türgist Eestisse ümber 29 inimest.

Samas kummalisel kombel ei nähta rändeprobleemi lahendusena ELi ühtset rändepoliitikat, seda toetab Eurobaromeetri kohaselt vaid 41 protsenti eestlastest. 2015. aastal alanud rändekriis on hea näide, et Euroopa Liidu pädevus selles valdkonnas on ikkagi vajalik. Ühiste pingutusteta poleks olnud võimalik rändesurvet vähendada.

Eelmisel aastal sai pagulase või täiendava kaitse staatuse Eestis kokku 17 isikut.

Euroopa Liidu poliitika välispiiri kaitsmiseks on palju laiem kui vaid piirivalvealane koostöö. Väga oluline on koostöö riikidega, kust ränne alguse saab – ennekõike Aafrikas. See puudutab nii nende riikide piirivalve toetamist kui ka siseriikliku majandusliku ja poliitilise olukorra parandamist. Veel võideldakse ühiselt inimsmugeldajate võrgustikega, tegeletakse varjupaigataotlejatega ja tõhustatakse illegaalselt ELis viibijate tagasisaatmist.

Liidu toel tegutseb Itaalias ja Kreekas kokku 10 migrantide vastuvõtupunkti, mis tegelevad isikutuvastuse ja asüülitaotluste menetlemisega ja majutavad liitu sisenejaid asüülitaotluste menetlemise ajal. Illegaalse immigratsiooni tõkestamiseks on 2019. aasta alguseks konfiskeeritud 551 illegaalsete immigrantide transpordiks kasutatud veesõidukit ja arreteeritud 151 inimsmugeldajat.

Seni on Euroopa Liidu riikide koostöö olnud pigem vabatahtlik. Aktiivselt on panustanud ka Eesti. Meie ametnikud osalesid eelmisel aastal 11 Euroopa piiri- ja rannikuvalve ameti (Frontex) operatsioonil, kus 204 eestlast aitasid välispiiri hallata 14 riigis. Nad osalesid reisijate kontrollis piiripunktides, patrull- ja vaatlustegevuses, otsingu- ja päästetegevuses, isikute registreerimisel, kodakondsuse tuvastamisel, asüülitaotlejate vastuvõtupunktides ja seaduslikku alust mitte omavate isikute EList tagasi saatmisel. Lisaks varustas Eesti oma partnereid, andes piiratud ajaks kasutada kaks patrullpaati, ühe lennuki, 52 mobiilset vaatluskaamerat ja kuus süsihappegaasi tuvastamise andurit.

Need on head näited, kuidas riigid üksteist koostöös aidata saavad. Abi pakkumine on paratamatult ressursimahukas ja loota ei saa vaid liikmesriikide heale tahtele. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku alalise rahastamise suurendamiseks Euroopa Liidu eelarvest, õiguskeskkonna tõhusamaks muutmiseks ja liidu institutsioonide tugevdamiseks. Täpsemalt soovib komisjon tõsta järgmisel eelarveperioodil (2021–2027) rände- ja piirihalduse rahastamist 34,9 miljardi euroni. Seda on kolm korda rohkem kui praegusel perioodil (13 miljardit eurot).

Kuigi suurt rändesurvet meie hallataval välispiiril praegu pole, mõjutab teiste riikide piiridel toimuv meid nii kaudselt kui otseselt.

Veel on komisjonil plaanis tõsta 2016. aastal moodustatud Euroopa piiri- ja rannikuvalve ameti võimekust ja mandaati. Seni on ühisteks operatsioonideks kasutatud seadmeid, masinaid ja inimesi pakkunud liikmesriigid, ent operatsioonidega kaasnevad kulud tuleks rahastada Euroopa Liidu eelarvest. Samuti on vaja suurendada ameti töötajate arvu.

Komisjoni ettepaneku kohaselt hakkaksid ameti töötajad, kellest enamik oleks jätkuvalt liikmesriikide lähetatud, aitama hädas olevatel välispiiri kaitsvatel riikidel täita piirkontrolli ja migrantide tagasisaatmise ülesandeid. Nad saaksid vastuvõtva riigi loal kontrollida isikusamasust, lubada piiriületuspunktis riiki sisenemist või sellest keelduda, tembeldada reisidokumente, patrullida piiril ja peatada isikuid, kes on ületanud piiri ebaseaduslikult. Töötajad saavad ka aidata tagasisaatmismenetlustes, eelkõige koostades otsuseid või tegutsedes sunniviisiliselt tagasisaadetavate kolmandate riikide kodanike saatemeeskonnana.

Lisaks on komisjonil plaanis muuta Euroopa varjupaigaamet tugevamaks. Selle kaudu on võimalik liikmesriike varjupaigataotlejate tuvastamisel ja registreerimisel paremini aidata ning tagada tõhusam menetlus. Sealjuures on oluline ära märkida, et kõik lõplikud ja sisulised otsused jääksid jätkuvalt liikmesriikide kontrollida.

See, milline olukord on Euroopa Liidu välispiiri haldamisel praegu, erineb oluliselt 2015. aasta algusest. Riikide koostöö on andnud häid tulemusi ning kokkuvõttes ületas 2018. aastal illegaalselt Euroopa Liidu piiri 150 000 inimest. See on viie aasta madalaim tulemus ja 92 protsenti vähem kui rändekriisi tipus 2015. aastal.

Ükski liikmesriik ei oleks kriisi ohjamisega üksi hakkama saanud. Uute probleemide ennetamiseks on Euroopa Liidu pädevuse ja võimekuse suurendamine jätkuvalt vajalik ja Eesti huvides. Kuigi suurt rändesurvet meie hallataval välispiiril praegu pole, mõjutab teiste riikide piiridel toimuv meid nii kaudselt kui otseselt. Peame mõtlema ka sellele, et ühel hetkel oleme meie need, kes vajavad oma piiri valvamisel Euroopa Liidu abi.

Tagasi üles
Back