Küsitlus: kuivõrd rahul olete kodukandis lumelükkamisega teedelt?
/nginx/o/2017/06/19/6799701t1h576b.jpg)
1. veebruar 2019, 00:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/31/11755796t1h24c5.jpg)
EVE VESKI, TALUPOE-KODUKOHVIKU PERENAINE
«Elan endises Mooste vallas Põlvamaal, mis uue haldusjaotuse järel on Põlva vald. Mul on koduni asfaldilt umbes viis kilomeetrit kruusateed. See omakorda jaguneb maanteeameti ning valla hooldatavaks kruusateeks. Kuigi ma täpselt ei tea, kuid eeldan, et meil küla vahel ajab teid lahti kohalik talumees ning enamasti on see tee, kogu minu sõiduteest tööle Põlvasse (13 km) kõige enne ning paremini lahti aetud. Järgmisena on tavaliselt lahti aetud asfalt, kuhu jõuan Miiaste külas ning kõige viimasena nii-öelda suur kruusatee.
Tõdesin just kolmapäeval hommikul, et kui meil sadas rohkem lund teisipäeval, siis külatee oli lükatud, asfalt ka, kuid suurel kruusateel kõik lükkamata. Samas pean tõdema, et oma 18-aastase maal elamise kogemusega olen näinud päris palju erinevaid teeolusid. Olen kohati leppinud sellega, et kevadel ja sügisel võib autoga koduteel ära uppuda ning on olnud aegu, kus pärast suuremat lumesadu oli tavaline, et kaks päeva ei pruukinud kodust välja saada. Õnneks jäävad need ikkagi kümnendi taha.»
EDINA CSÜLLÖG, FILMIPRODUTSENT
«Oleme üldiselt teede lahtilükkamisega rahul. Käime mitme maja vahet. Üks meie maja on Setomaa vallas, seal on väga hea olukord. Kui sõpru külastame, pole veel olnud probleeme, et poleks saanud talude juurde. Praegu oleme Kündjas, teises vallas. Sama teema, et üldiselt oleme rahul, aga just meie maja ees ei lükata. Võib-olla arvatakse, et siin ei ela keegi. Ise lükkame suure teeni, mitu tundi tööd iga päev. Kui olime kaks nädalat ära ja tulime tagasi, siis ei saanud majani. Aga üldiselt on väga hästi ja oleme rahul.»
BILLENEEVE, KUNSTNIK VÕRUMAALT
«Selle aasta lumelükkamisega võib täitsa rahule jääda ning ka lumekoguse ja alla sadamise sagedusega. Mõistetav on ka mitte lumelükkamine tuisu ajal ning võimaluse jätmine hangedest läbi lennata. Seda muidugi maa- ja teedeoludele vastavate sõidukite olemasolule.»
TARMO MÄRSS, GRILLMEISTER
«Lumelükkamise piirkond, mille sisse meie jääme, on Nõuni ümbrus ja Neeruti küla. Haldusreformiga seoses vahetus ka lumelükkamise teenuse pakkuja. Eelmisel lumelükkajal oli asi ses mõttes käpas, et teadis, kus, millal ja kuidas lükata – oli ta ju aastaid seda teinud. Ühes võis alati kindel olla, et hommikul kell 6 olid vallateed lahti. Polnud ka harv juhus see, et riigiteed olid kinni ja vallateed kenasti lahti lükatud.
Sellest talvest võitis hanke teine pakkuja ja nagu karta oli, on uuel ikka probleeme tekkinud. Otepää ümbrus on tuntud oma kuplilise maastiku poolest ja siin tuuled ning tuisud toimetavad omasoodu. Kui ühes piirkonnas on teed ilusad puhtad, siis teisel pool võib tee olla täiesti läbimatu. Praegu oleme koostöös teenusekeskuse juhiga ja lumelükkajaga saanud probleemidele üldjoontes lahenduse.
Ääremärkusena võiks lisada, et sellise lumekogusega talve pole viimastel aastatel olnud. Seega on see lumelükkajale paras proovikivi. Lohutus on see, et kevad pole enam kaugel ning varem või hiljem sulab lumi ära ja asemele tulevad läbimatud külavaheteed.»
LIIA PIHO, POSTILJON
«Ei ole üldse rahul, vilets on muidugi. Näiteks kolmapäeval sõitsin Vana-Otepää kandis, kus teed olid lahti lükkamata ja tuisuvaalud sees. Olen ise ka enda tee peal kinni olnud. Ei ole normaalne, kui mõnes kohas on see töö mitu päeva tegemata. Ma viin posti laiali, viin vanadele inimestele ka pensioni koju kätte ning tõesti on nii olnud, et teed on tihti lahti lükkamata. Ei ole ka mõnes kohas kuskil võimalik ringi keerata ja tuleb suure tee peale tagurpidi sõita.»
KAIRE METS, TALUKÖÖGI PERENAINE
«Tõesti sel talvel on lund ja libedust teedel rohkem näha. Kuidas ühest punktist teise jõuda, sõltub minu arvates nii autojuhist kui teehooldajatest mõlemast. Kui enda taluteed hindan, siis see on küll alati lahti lükatud olnud. Kõik sõidud on sõidetud ja hange kinnijäämise ohtu pole tundnud.
Aga tõsi on, et maanteedel tuleb lumevaaludega arvestada ning mõnel juhul torkab hooldustööde kiirus ja kvaliteet sõitjale silma. Nii näiteks on Põlva–Tartu maanteel enamasti nii, et Põlva maakonna poolne ots lumisem, kuid pärast Liivat, Tartu maakonnas asuval teejupil on sõidetavus ja turvalisus selgelt parem. Tean, et teede seisundinõuded on samad, seega pingutavad teehoolduse ning tegelikult sõitjate turvalisuse nimel Tartumaa hooldajad rohkem. Oi, kuidas tahaks, et sellist vahet näha poleks ning Põlvamaa tõenäoliselt kõige sõidetavama tee hooldus parem oleks.»