Surve Eesti piiridele ei ole viimasel aastal vähenenud. Vaatamata ebaseaduslike piiriületuste arvu vähenemisele Eesti ja Venemaa vahelisel ajutisel kontrolljoonel on ebaseaduslike piiriületuste ja sellega seoses kinnipeetud isikute arv kasvanud. 2018. aastal oli 17 juhtumit ja kinni peeti 45 isikut, kelle eesmärk oli läbi Eesti siseneda Euroopa Liitu.
Võrumaal arutleti, kas Euroopa Liidu piir peab
Eesti ametkondadel on olemas plaan ja ressursid, mida äkilise massilise sisserände korral rakendada. Muuhulgas on Eestil vastava koolituse läbinud reservametnikud, koostööformaadid Lätiga ja Eesti Kaitseliiduga ning viimase meetmena ka valmisolek kehtestada ajutine kontroll Eesti-ELi sisestel piiridel. Kriisi korral tuleb Eesti kutsel appi piiri kaitsma ka Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (FRONTEX).
„Kas Euroopa Liidu piir peab?“ oli küsimus, mis tõstatati Võrumaal Navi Seltsimajas 31. jaanuaril toimunud aruteluõhtul.
Siseministeeriumi piirivalveosakonna nõuniku Ülle Väina sõnul on Euroopa Komisjon 2015. aasta rändekriisi järgselt tõstnud märkimisväärselt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti võimekust. „Kui näiteks Eestil tekib ootamatu ja märkimisväärne surve idapiiril, siis on meil võimalus paluda abi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametilt ning vajaduse tekkides seda ka kümne päevaga võimaldatakse. Samas kõik ELi ameti tegevused eeldavad meie nõusolekut,“ selgitas Väina.
Lisaks, tulevikus võimaldab EL ameti senisest suurem mandaat teostada ennetavaid operatsioone kolmandates riikides – näiteks Põhja-Aafrikas, kus asuvad mitmed rändekolded. Nii hoitakse rändesurvet ELi piiridest võimalikult kaugel.
Politsei- ja piirivalveameti integreeritud piirihalduse büroo politseinõuniku Aimar Kössi sõnul on ka politsei- ja piirivalveametil valmisolek vajadusel võtta kasutusele täiendavaid meetmeid nii välispiiri kui ka sisepiiri turvalisuse tagamiseks. „Tegeleme pidevalt ka reservametnike koolitamisega selleks, et meil oleks kriisiolukorras piisavalt kogemusega inimesi ning korraldame õppusi. FRONTEXi tegevustes osalemisel on saanud paljud meie ametnikud väärtuslikke kogemusi rändekriisi lahendamisel ELi liikmesriikide välispiiridel. Piiri turvalisust saab tagada koostöös teiste riikidega, siinkohal on oluline hea koostöö eelkõige oma lähinaabrite ja EL partneritega, aga ka Vene Föderatsiooni piirivalvega. Selleks, et lõhkuda läbi Venemaa Poolani ulatunud kuritegelik inimkaubitsejate võrgustik, tegid omavahel koostööd Eesti, Läti, Leedu ja Poola,“ tõi Köss näite piiriülese koostöö olulisusest.
Eesti ja Läti omavaheline koostöö on äärmiselt oluline juhul, kui peaks olema tarvis taaskehtestada ajutiselt piirikontroll meie lõunanaabritega. „Küll aga on see täiesti viimane võimalus, lisaks väga kallis meede, näiteks ajutise kontrolli taaskehtestamine üheks kuuks meie lõunapiiril maksaks maksumaksjale umbes 2 miljonit eurot,“ nentis Väina.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Keit Kasemetsa sõnul on oluline silmas pidada, et geograafilise ulatuse tõttu on väljakutsed ELi välispiiri riikides erinevad. „Hetkel ei seisa Eesti dilemma ees, kas laseme inimestel uppuda või minna neile siiski appi – muidugi tuleb sel juhul inimesed kaldale tuua ja nendega tegeleda,“ ütles Kasemets. Samas on Kasemetsa sõnul keeruline illegaalsete immigrantide tagasisaatmine, sest esiteks tuleb tõestada, millisest riigist inimene tuli ning siis sõltuvalt tagasisaatmiselepingu olemasolust leida võimalus tagada talle ohutu naasmine kodumaale. Teema keerulisusele vaatama on efektiivsem tagasisaatmine üks Euroopa Liidu prioriteete.
Aimar Kössi sõnul on piirivalvetöös inimlik mõõde sageli kõige keerulisem. „Kõiki illegaalseid immigrante tuleb hinnata eraldi. Me peame olema võimelised eristama, kes nendest on majandusmigrandid ja kriisipõgenikud, kes kurjategijad ja terroristid. Paljud neist on tegelikult inimkaubitsejate ohvrid, kes on langenud ilusate lubaduste lõksu ja müünud kodumaal kogu oma maise vara selleks, et Euroopasse jõuda. Näiteks ühel juhul oli inimene tõstetud meie piiri lähistel lihtsalt autost välja ning kui ta küsis kuhu edasi minna siis joonistati talle käe peale nooleke ja öeldi: sinna, kuhu nool parajasti näitab,“ meenutas Köss. Tema sõnul on inimlikult raske saata tagasi inimesi, kellel polegi enam kuhugile minna ning kes on sageli oma teekonnal pidanud niigi hulganisti alandusi taluma.
Nii Kössi kui ka Väina sõnul ei tohiks unustada ELi rahalisi vahendeid, mille toel on Eestil olnud võimalik piiriturvalisuse tagamiseks soetada kaasaegset tehnikat, arendada infosüsteeme ning koolitada inimesi.