Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Uus kaitseministeeriumi arengukava tõstab oluliselt lahinguvõimet

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
2. jalaväebrigaadi tankitõrje kompanii Lätis viivituslahingutel. 2023. aastaks jõuavad Eestisse kõik planeeritud liikursuurtükid ning hangitakse pikamaa tankitõrjesüsteemid.
2. jalaväebrigaadi tankitõrje kompanii Lätis viivituslahingutel. 2023. aastaks jõuavad Eestisse kõik planeeritud liikursuurtükid ning hangitakse pikamaa tankitõrjesüsteemid. Foto: Martin Andreller

Kaitseminister Jüri Luik kinnitas täna kaitseministeeriumi arengukava aastateks 2020–2023.

Kaitseminister Luige sõnul on uue arengukava keskmes kaitseväelased. „2018. aastal tegime koos kaitseväe juhatajaga erakorralise otsuse tõsta tegevväelaste keskmine palk senise umbes 30% pealt tasemeni 33% üle Eesti keskmise,“ sõnas Luik.

Uus arengukava täiustab oluliselt kaitseväe juhtimis- ja sidevõimet, märgatavalt suureneb kaitseväe lahingtoetusvõime (brigaadide tagala- ja pioneeripataljonide varustamine), varustatakse vastloodud küberväejuhatus.

2018. aastal toimunud suurõppuse „Siil“ raskuskeskme moodustas Kaitseliit. Üle 18 tuhande osalejaga kujunes läbi aegade suurimaks sõjaliseks õppuseks taasiseseisvunud Eestis ja suuruselt teiseks õppuseks NATO-s 2018. aastal.

Arengukavas on Kaitseliit olulisel kohal, neile eraldatav toetus suureneb 2023. aastaks 43 miljoni euroni aastas, sellele lisanduvad investeeringud Kaitseliidu baasil ettevalmistatud Kaitseväe maakaitsestruktuuri varustusse.

Jätkuvad investeeringud varustusse, näiteks hangitakse öövaatlusseadmed ning kuuli- ja killuvestid, ning relvastusse, lisaks käsitulirelvadele ja kuulipildujatele alustatakse ka tankitõrjegranaadiheitjate väljavahetamist. Jätkuvalt on olulisel kohal investeeringud laskemoonavarudesse.

2023. aastaks jõuavad Eestisse kõik planeeritud liikursuurtükid ning hangitakse pikamaa tankitõrjesüsteemid.

Õhuvägi saab 2019. aastal kasutusse lennukid M-28, Mereväele lisanduvad planeerimisperioodil kaks uut kaatrit ja mobiilsed mereseireradarid, tagamaks mereseire hukukindlust ka sõjaolukorras.

Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2020–2023 kirjeldab sõjalise riigikaitse arengueesmärke ja nende saavutamiseks kuluvaid ressursse, mille määramisel lähtutakse riigikaitse arengukavast 2017–2026, Kaitseväe juhataja sõjalisest nõuandest ning NATO väevõime-eesmärkidest.

Tagasi üles