Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/08/14/11216732t1h61e1.jpg)
/nginx/o/2019/02/03/11764117t1h7f38.jpg)
Pea 20 aastat villa- ja nahakaupadega tegelenud elukaaslased Tuuli Ermel ja Nils-Naatan Kaivo tegutsevad 2010. aastast Põlvamaal Mooste mõisa ühes hoones, kus neil on üles seatud villakoda. Sireli talu villakojas valmivad tekid, padjad, madratsid, sokid, sussid ja teisedki asjad, kuid kõige suuremat populaarsust toovad neile just läkiläkid.
Tuuli Ermel rääkis, et villa- ja nahakaupade juurde jõudsid nad tänu mehe vanematele. «See algas pihta nii, et Nilsi vanematel oli ja on siiamaani Põhja-Eestis lambatalu – Sireli talu, ja sealt kippus villa üle jääma. Hakkasime seda tekkide ning madratsite sisse panema,» sõnas Ermel. Aastas tehti 2000 patja ja 500 tekki ning käidi neid laatadel müümas. Müügi lõpetas 2008. aastal majanduslangus. Inimestel sai raha otsa ja polnud enam mõtet laatadele tooteid pakkuma minna.