Priit Sibul: lasteaed ega bussisõit ei pea Eestis tasuta olema

  • Peredel peavad olema endal võimalused valida ja hakkama saada.
  • Pension peaks kasvama, nagu see siiani on kasvanud vastavalt majanduskasvule.
  • Kindlasti ei ole Eesti küps eutanaasiaks.

Isamaa peasekretär, riigikogu liige Priit Sibul

FOTO: Maarius Suviste

Nelja lapse isa, Isamaa Kagu-Eesti esinumber, riigikogu liige ja erakonna peasekretär Priit Sibul ei pea tasuta bussisõitu mõistlikuks. Samuti ei pea tema sõnul lasteaed olema tasuta. «Alati, kui midagi tasuta teeme, võtame kusagilt ära,» ütleb Sibul. «Abivajajaid tuleb aidata, mitte kõiki ja ühteviisi.»

Mis Isamaaga lahti on?

Mis mõttes?

Toetusprotsendid ju väikesed...

Viimane uuring oli üle 7,5 protsendi ja kui kandidaate ka küsiti, oli 10 protsenti. Loomulikult võiks erakonna toetus kõrgem olla. Kui erakond nii-öelda vahepeal vaatab ühte või teise suunda ja usaldus kaob, on väga keeruline. Nii nagu inimestevahelistes suheteski – usalduse taastamine võtab oma aja ja on keeruline pikk protsess.

Aga kui vaadata, mis enne kohalikke valimisi oli, kus kõik soovitasid meile endale augu valmis kaevata ja sisse hüpata ning mulla ka peale kraapida, siis praegu on märksa positiivsemad noodid. Kellelegi ei ole kõhklust, et kas tuleme üle künnise või ei tule.

Loomulikult, kui Isamaa ajalugu vaadata, on meil olnud märksa paremaid aegu, aga on olnud ka sarnaseid ja hullemaidki. Praegu kõige paremad ajad ei ole, aga eks keerulised ajad tuleb üle elada. Tuleviku osas olen optimistlik.

Kui mitu kohta parlamendis saate?

Loodan, et kümne ringis.

Lähme lubaduste juurde. Mida te lubate erivajadustega laste vanematele?

Pean võtma abimaterjali. (Võtab paberil valimisprogrammi välja, et sotsiaaldvaldkonna teema taas kord üle vaadata – toim).

Kui üldiselt vaadata, siis tundub, et tekitame taas hästi palju ootusi. Tundub, et nendele ootustele on tegelikult ikkagi üsna keeruline vastata. Tegelikkus on, et ega valimised tohutut muutust inimeste elus ei too. Küsimus on, kas koalitsioonid tehakse ringi ja kas mõned eelistused vaadatakse ümber. Kui valimisreklaamidest võib inimestel jääda võib-olla mulje, et homsest hakkab juhtuma imesid, siis seda kindlasti öelda ei saa.

Isamaa üldine seisukoht on, et peredel peavad olema endal võimalused valida ja hakkama saada ning riik ja ülejäänud maksumaksjad peavad aitama neid, kellel on keeruline.

Nüüd parlament viimases hoos võtab tõenäoliselt kolmandal lugemisel vastu otsuse tõsta puudega laste toetusi.

Isiklikult pean õigeks, et veel rohkem kui toetuste peale, tuleb mõelda, millist teenust inimene vajab. Et ta saaks vajalikud teenused ka kätte.

Aga mida lubate pensionäridele?

Isamaa ei kavatse kuidagi üle vaadata praegusest pensionide indekseerimist – pension kasvab, nagu see siiani on kasvanud vastavalt majanduskasvule. Arvan, et see on riigile jõukohane.

Meie arvates on praeguses pensionisüsteemis probleem, et teine sammas ei taha püsti püsida.

Kui vaatame, kui palju on sinna raha sisse pandud, millised on tootlused ja kui palju me tasusid maksame... Riik ühelt poolt sunnib seda tegema, aga teisalt ei taga mitte midagi. See tundub meile ideloogiliselt ebamõistlik. Arvame, et inimesed peavad olema ise oma raha peremehed ja teine pensionisammas tuleks vabatahtlikuks muuta. Kes tahab, saab jätkata teise sambasse panustamist. Kes tahab, võtab raha välja.

Inimesed peavad järjest rohkem aru saama ka sellest, et tuleviku kindlustamine ei ole mitte ainult kõigi maksumaksjate ühine mure, vaid järjest rohkem igaühe enda mure.

Lubatakse ka kõigile 500 eurot tulumaksuvaba miinimumi...

Kui tulevikku vaadata, lubatakse kõigile 500 eurot maksuvaba, aga see maksab 150 miljonit eurot. Tahaksin palju rohkem kuulda, kelle või mille arvelt see tuleb. Kui kuulen pensionide tõusu, tulumaksuvaba miinimumi tõusu, lasteaedade kohatasu kaotamist, siis see kõik maksab sadu ja sadu miljoneid. Siiamaani ei ole kuulnud ideid, kust see kõik tuleb, peale EKRE, kes lubas ameeriklastelt raha küsida. Ülejäänud rahaallikaid ma pole näinud ja selle aja jooksul, mis me riigivõimu tüüri juures oleme olnud, pole rahapada üles leitud.

Nii et Isamaa tasuta lasteaeda ei luba?

Isamaa seisukoht on, et lasteaed ei pea tasuta olema. Küsimus on, kas selle teenuse eest maksavad need tarbijad, kes seda kasutavad, või maksavad kõik. Kui kõik maksavad, siis on see tasuta neile, kes tegelikult teenust kasutavad. Neil, kes teenust tarbivad, tuleb selle eest ka tasuda.

Aga tasuta bussisõit?

Ma ei pea seda mõistlikuks. Isamaa programmis ei ole küll kirjas, et tasuta ühistransport ära kaotada. Kuid alati, kui midagi tasuta teeme, võtame kusagilt ära.

Loomulikult neid, kel on raske, peab aitama. Tuleb aidata abivajajaid, mitte kõiki ja ühteviisi.

Kas riigikaitsekulutuste suurendamine või tasuta lasteaed?

Siin ei ole küsimustki: kaitsekulutuste tõus.

Kas tasuta bussisõit või madalam kütuseaktsiis?

Selles küsimuses madalam kütuseaktsiis.

Kas Reformierakond või Keskerakond?

(Esmalt muigab, mõtleb – toim.) Kuidas ma ütlen... Ideoloogiliselt on loomulikult Reformierakonnaga – kui unustada ära valimislubadused – meil sarnasusi ja arusaamisi võib-olla rohkem. Aga see periood, mis me Keskerakonnaga koos koalitsioonis oleme olnud – ma ei ütle, et nendega teha ei saa. Ja võib-olla inimlikul ja isiklikul tasandil suhtlemine on olnud isegi meeldivam ja sümpaatsem.

Siin ma ei saa öelda, kas üks või teine. Elu on näidanud: mõlemaga saab.

Ma ei näe ühtegi põhjust, et Isamaa peaks ühte või teist parteid välistama. Küsimus on, kellega on võimalik kõige mõistlikum koalitsioon teha.

EKRE või sotsid?

EKRE. Minu jaoks.

Kes suurematest tegijatest riigikokku ei pääse?

Praegust konteksti arvestades on väga keeruline Elurikkuse Erakonnal, Vabaerakonnal ja Eestimaa Rohelistel. Ja Eesti 200 vajab väga palju õnne, et üle valimiskünnise saada.

Kas Isamaal on mugavam olla koalitsioonis või opositsioonis?

Poliitikas olemine ei ole mugavuse küsimus. Sul on ideaalid, mida tahad realiseerida. Ja opositsioonis on neid väga keeruline ellu viia.

Oma ideaalide eest võidelda saab ikkagi siis, kui saad midagi ära teha või ära hoida, mis sinu ideaalidega kooskõlas ei ole.

Mida näiteks ära hoida?

Arvan, et kindlasti ei ole Eesti küps eutanaasiaks. Ma ei ole veendunud, et isegi selle teema üle peaks väga palju diskuteerima.

Kindlasti ei peaks samasooliste kooselu seadustama. Rakendusaktid on vastu võtmata ja see peabki nii jääma. Ja tegelikult on mõistlik kooseluseadus Praegusel kujul tühistada.

Nii et neid asju, mida teha või tegemata jätta, on omajagu.

Kas on mõtet hääletada elukutselise riigikogu liikme poolt?

Arvan, et on. Kui vaatan näiteks meie fraktsioonis Mart Nutti, kes on olnud kõikide riigikogude koosseisudes, siis see pädevus ja kogemus, mis sealt saab... Seda ei ole võimalik kuidagi muudmoodi saada.

Kui te riigikokku ei saa, mida siis edasi teete?

Mõni on öelnud, et võiksin koolijuhiks hakata, aga mul plaane ei ole.

Olete kindel, et saate parlamenti?

Ma ei tee pidevalt mitut plaani korraga. Töötan praegu selle eesmärgi nimel, et erakonnal läheks võimalikult hästi. See tähendab samuti seda, et olen ka ise parlamendis.

Te lähete kolmandatele riigikogu valimistele...

... ja kolm on kohtuseadus. Praegu ma ei ole küll mõelnud poliitikutee lõpetamise peale, sest siis ma poleks ju kandideerinud. Arvan, et võiks veel midagi põnevat teha. Poliitika iseenesest on väga põnev.

PRIIT SIBUL

  • Isamaa peasekretär, riigikogu fraktsiooni aseesimees, eestseisuse ja volikogu liige ning Valgamaa piirkonna esimees.
  • Aastatel 2007–2011 oli Põlva maavanem, riigikogu liige alates 2011. aastast.
  • On seda meelt, et Kagu-Eesti on keeruline valimisringkond: «Sama keeruline, kui Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa, kus tegelikult maakondade omavahelist sidet väga ei ole. Ja kahjuks inimesi jääb siin järjest vähemaks.»

Häältesaak valimistel.

FOTO: LEPM

Tagasi üles