Kaul Nurm: ei saa kujundada terves Eestis elu Tallinnast lähtuvalt

Kaul Nurm Foto: Liis Treimann/Eesti Meedia

• Eesti tuleks tõukefondide toetuste seisukohalt kaheks piirkonnaks.
• Teine pensionisammas kui rahapõletamise koht tuleks kaotada.
• Võõrtööjõudu tuleks riigi lubada tähtajaliselt ja meile sarnastest piirkondadest.

Kuigi Vabaerakonna toetus on viimastel kuudel olnud allpool valimiskünnist, on Võru-, Valga- ja Põlvamaal kandideeriv parteijuht Kaul Nurm kindel, et erakond siiski parlamenti pääseb.

Mõnigi poliitikavaatleja on olnud hädas Vabaerakonna maailmavaate otsimisega. Kuidas teil sellega ikkagi lood on?

Leidsime maailmavaate valimisprogrammi koostamise käigus üles. Oleme liberaalkonservatiivid ehk uuskonservatiivid. Üsna sarnased Rootsi moderaatidega ja Soome rahvusliku koonderakonnaga.

Keskkonnaküsimustes oleme paremrohelised, kes usuvad, et keskkonnaprobleeme võib lahendada turumajanduslikke instrumente kasutades.

Kas meil erakondi liiga palju pole?

Ei ole. Kui vaatame Euroopa edukaid väikeriike, nagu näiteks Taani, Holland või Soome, on parlamentides reeglina 8–11 parteid. Valdav osa ühiskonnast on esindatud.

Kui palju erakondi sedapuhku riigikokku pääseb?

Ei välista, et kaheksa. Vabaerakond loomulikult nende seas.

Oletame, et nii läheb. Keda näete esmajärjekorras koalitsioonipartneritena?

Eelistaks maailmavaateliselt sobivat koalitsiooni.

Miks Vabaerakond eelmiste valimiste järel koalitsioonikõnelustelt ikkagi taandus?

Toimus näitemäng, mille eesmärk oli näidata ühiskonnale, et tahetakse laia koalitsiooni. Meie seisukohtadega aga arvestada ei soovitud. Sama oli siis, kui Keskerakond viimati valitsust moodustama asus.

Võru-, Valga- ja Põlvamaal Vabaerakonnal eelmine kord just hästi ei läinud, ise jäite napilt riigikogust välja. Miks nii läks?

Kagu-Eestis jäi meil puudu 200–300 häält. Teisel uuel jõul EKRE-l läks paremini, nendel sai kaks meest parlamenti. Mõlemad olid tugevad kandidaadid, kes aga riigikogu töös eriti silma paistnud pole.

Reformierakonna esinumber Pevkur oli toona siseminister, tema taga oli kogu ministeerium. Lubas teha Kagu-Eesti programmi, kuigi riigieelarves selleks rida polnud. Rahvas jäi uskuma.

Programmiga peaks Eesti kagunurk praeguse seisuga saama 800 000 eurot. See on kärbsemust võrreldes sellega, mis siia pidanuks jõudma.

Kust nendeks Kagu-Eesti erisusteks raha peaks tulema?

Suurt raha ei ole ega tule, sest valitsejad jätsid tegemata otsuse jagada Eesti tõukefondide toetuste seisukohalt kaheks piirkonnaks. Oleme euroraha jagamise seisukohalt suur edulugu: liigume mahajäänud riikide kategooriast üleminekuriikide sekka. Aga seda tänu sellele, et edukad on Tallinn ja selle ümber olevad niinimetatud kuldse ringi vallad. Kui Tallinnas on elujärg 10 protsenti üle Euroopa keskmise, siis muu Eesti jääb alla 60 protsendi Euroopa keskmisest. Nii suured sotsiaal-majanduslikud erinevused annaksid õiguse kaheks jagamist taotleda. Ei saa kujundada terves Eestis elu Tallinnast lähtuvalt.

Miks siis see jagamine tegemata jäi?

Ametnikud magasid võimaluse maha. Nüüd on väiksemad omavalitsused hädas omaosaluse leidmisega olulisteks investeeringuteks. Jõuame aga veel kaheks jagamise taotluse esitada.

Vabaerakond tahab alandada sotsiaalmaksuga maksustatava töötasu tulumaksumäära inimesele 20 protsendilt 12-le. Samuti lubate taastada haigushüvitise alates teisest haiguspäevast. Kust lubaduste täitmiseks raha tuleks?

Tahame teha töötamise odavamaks. Praegu ei tule Eesti majandusse nii palju uusi investeeringuid, kui vaja oleks. Põhikulu on aga just tööjõud. Kui luuakse uusi edukaid ettevõtteid, aitab see lappida ka maksuauku.

Olen pakkunud välja ka mõtte, et on aeg hakata maksustama jõukaks saamise asemel jõukas olemist. Juriidilised isikud võiks näiteks hakata maksma 0,75 protsenti maksu aastas omakapitali pealt. Aluseks võetaks ettevõtete aasta-aruanded. Seda raha maksaksid näiteks pangad, kindlustusfirmad, suurettevõtted. Samas oleks see kõigile talutav.

Teie valimisprogrammis oli ka paar päris ehmatavat punkti...

Noo, kas tõesti?

Tahate 2. pensionisamba maksed vabatahtlikuks muuta. Kuidas kavatsete eakatele vanaduspõlves äraelamise tagada, kui inimesed kergekäeliselt sissemaksest loobuvad?

Olen ka pensionär. Liitusin vabatahtlikuna esimesest päevast, sest uskusin muinasjutte, mis meile maaliti. Taandades raha, mis mul teise sambasse praeguseks kogunenud on, igale päevale, saaksin endale selle eest lubada vaid pätsi leiba ja paki piima. Inflatsioon sööb raha ära. Võidavad pangad, mitte inimesed. Seega on teine sammas raha põletamise sammas.

Tugevdada tuleks esimest sammast ja vabatahtlikele jääb ka kolmas. Lisaks peaks ettevõtetel olema oma sammas, nad võiksid oma töötajatele maksta ka ettevõttepensioni.

Mis puudutab praegust teist sammast, siis sealolev raha tuleks lasta käibesse või panna kolmandasse sambasse.

Millal sõda tuleb?

No vahest ikka mitte niipea.

Siiski tahab Vabaerakond kehtestada korra, et uute ühiskasutatavate hoonete ja kortermajade keldrikorruseid saab kasutada pommivarjendina.

Ma pole väga detailselt kursis. Aga eks riigikaitsesse võiks ikka investeerida juurde. Näiteks õhutõrjesse.

Kui suureks ohuks peate rändekriisi?

Kui kõht tühi ja vett pole, hakkavad inimesed liikuma. Euroopa Liit pole seni osanud arenguabi suunata. Kui seda paremini teha, ränne vaibub.

Kui muulaste osakaal ületab 18 protsenti, on konfliktid vältimatud. Meil on aga muulasi üle 30 protsendi.

Kuidas suhtute võõrtööjõudu?

Ettevõtete seisukohalt ei tohiks teha värbamiseks takistusi. Kui aga vaatame Eesti rahvuslikku koosseisu, peaks mõtlema. Üle 20 aasta tagasi tehti uuring. Kui muulaste osakaal ületab 18 protsenti, on konfliktid vältimatud. Meil on aga muulasi üle 30 protsendi. Üks tõsisem konflikt juba oli – Pronksiöö. Teine oleks peaaegu tekkinud, kui üks erakond oma reklaamidega inimesi eri lahtritesse püüdis paigutada.

Kui tuleb kriis, jääb tööjõudu üle. Mida siis võõrtööjõuga peale hakkame?

Oluline on ka see, et kui võõrtööjõudu vajame, tuleks see meile sarnastest piirkondadest.

Nii et elagu Ukraina ehitajad?

Miks mitte. Poolas on näiteks tööl miljon ukrainlast. Võõrtöölistega tehtavad lepingud peavad aga olema tähtajalised. Peab olema tagasisaatmise võimalus, kui tööluba lõpeb.

Me kõik tahame maasikaid. Aga maasikad tahavad korjamist iga päev. Mul vennapoeg, kes on suur maasikakasvataja Tõrva vallas, palkas pärast ebaõnnestunud katseid kohalikke tööle saada ukrainlased ja on rahul.

Olukorda tööturul halvendab ka, et laste töötamine on üle reguleeritud. Kasvasin sõjajärgsel ajal, olin pere kaheksas laps. Pidime ise endale toidu kasvatama. Kes esimese klassi lõpetas, läks suveks tööle sovhoosi, kolhoosi või turbarappa. Teenisime endale nii riided selga ja jalanõud jalga. Tänu sellisele lapsepõlvele ehk olengi veel praegu päris heas vormis.

Millises vormis on aga Vabaerakond?

Vabaerakonna tervis on väga hea. Oli sisemisi erimeelsusi, aga need on ületatud. Nüüd on Eestis kaks uut erakonda. Usun, et nendel on lastehaigused, mis meil nüüd läbi põetud, alles ees.

Üht uut erakonda juhib endine Vabaerakonna juht Artur Talvik. Kuidas läbi saate?

Talvikuga pole isiklikul pinnal olnud erimeelsusi ja saame väga hästi läbi. Küll on eriarvamusi poliitikas. Tema eelistused võivad viia kaheparteisüsteemini.

Milline on Eesti kümne aasta pärast, kui Vabaerakond võimu juurde saab?

Loodan, et on kadunud praegused piirid kahe Eesti vahel ja poleks enam põhjust rääkida esimesest ja teisest Eestist. Seda tänu regionaalarengu toetamisele. Olulised teenused peavad olema kättesaadavad kõigis keskustes.

Seega oli ka Valga sünnitusosakonna sulgemine viga?

See oli suur möödapanek. Tegu oli ka hoobiga koostööle Lätiga. Kui teenused ja riigiametid liiguvad kuskilt välja, liiguvad sealt ka ajud ära.

Samal põhjusel ei tohi kergekäeliselt sulgeda ühtegi maakooli. Kui koolimaja kipub osaliselt kasutuseta jääma, saab sinna panna tegutsema huviringid, lasteaia, rahvatantsijad, koorid. Samas majas võib olla ka raamatukogu.

Kindlasti aitab elu maal hoida kiire internet. Samuti annaks inimestele lisatulu, kui riigimetsa majandamise keskuse valduses olevaid metsi anda perede kasutusse.

Mida arvate käimasolevast valimiskampaaniast?

Loodan, et see ei kisu räpaseks ja suudetakse hoida soliidset joont.

KAUL NURM

• Aastatel 1992–2016 juhtis Eestimaa Talupidajate Keskliitu. Oli Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee liige aastatel 2005–2015 ning Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee põllumajanduse-, maaelu- ja keskkonnasektsiooni asepresident aastatel 2012–2015.
• 5. juunist 2018 oli Kaul Nurm Eesti Vabaerakonna aseesimees. 30. septembrist 2018 Eesti Vabaerakonna esimees.

Häältesaak riigikogu valimistel. Foto: LEPM