Mõnigi poliitikavaatleja on olnud hädas Vabaerakonna maailmavaate otsimisega. Kuidas teil sellega ikkagi lood on?
Leidsime maailmavaate valimisprogrammi koostamise käigus üles. Oleme liberaalkonservatiivid ehk uuskonservatiivid. Üsna sarnased Rootsi moderaatidega ja Soome rahvusliku koonderakonnaga.
Keskkonnaküsimustes oleme paremrohelised, kes usuvad, et keskkonnaprobleeme võib lahendada turumajanduslikke instrumente kasutades.
Kas meil erakondi liiga palju pole?
Ei ole. Kui vaatame Euroopa edukaid väikeriike, nagu näiteks Taani, Holland või Soome, on parlamentides reeglina 8–11 parteid. Valdav osa ühiskonnast on esindatud.
Kui palju erakondi sedapuhku riigikokku pääseb?
Ei välista, et kaheksa. Vabaerakond loomulikult nende seas.
Oletame, et nii läheb. Keda näete esmajärjekorras koalitsioonipartneritena?
Eelistaks maailmavaateliselt sobivat koalitsiooni.
Miks Vabaerakond eelmiste valimiste järel koalitsioonikõnelustelt ikkagi taandus?
Toimus näitemäng, mille eesmärk oli näidata ühiskonnale, et tahetakse laia koalitsiooni. Meie seisukohtadega aga arvestada ei soovitud. Sama oli siis, kui Keskerakond viimati valitsust moodustama asus.
Võru-, Valga- ja Põlvamaal Vabaerakonnal eelmine kord just hästi ei läinud, ise jäite napilt riigikogust välja. Miks nii läks?
Kagu-Eestis jäi meil puudu 200–300 häält. Teisel uuel jõul EKRE-l läks paremini, nendel sai kaks meest parlamenti. Mõlemad olid tugevad kandidaadid, kes aga riigikogu töös eriti silma paistnud pole.
Reformierakonna esinumber Pevkur oli toona siseminister, tema taga oli kogu ministeerium. Lubas teha Kagu-Eesti programmi, kuigi riigieelarves selleks rida polnud. Rahvas jäi uskuma.