Hanno Pevkur: võiksime tuua oma maksuraha Lätist tagasi

Hanno Pevkur.  

FOTO: Arved Breidaks

Jüri Ratase valitsuse üks esimesi samme oli alkoholiaktsiisi tõstmine. Valitsus tõstis õlleaktsiisi 2017. veebruaris ja juulis kokku 86 protsenti. Selle loogilise jätkuna vallandus kolme-nelja kuuga ulatuslik piirikaubandus.

Praeguseks oleme jõudnud nii kaugele, et piirikaubanduse osakaal on juba umbes 30 protsenti turust, seega iga kolmas õllepudel ostetakse Lätist, mitte Eestist. Nagu minister Tõniste on öelnud, konkreetseid analüüse küll valitsus ei teinud, aga lootis ühe vitsaga tabada kaht kärbest: väheneb nii alkoholi tarbimine kui ka täitub riigi rahakott.

Kõik teavad, mis tegelikult juhtus. Alkoholi tarbimine on üle aastate tõusutrendile pöördunud ja aktsiiside tõus tugevalt mõjutanud ka Eesti kütuse- ning tubakaturgu. Oleme saamata jäänud aktsiisi- ja käibemaksutuluna Läti riigile kinkinud üle 340 miljoni euro (alkohol + tubakas + kütus).

Tegelikult on kahjud riigile veelgi suuremad, sest maksutulu läheb Lätti, aga ravikulud jäävad meile. Meile jäävad ka miljonid Lätist ostetud plekkpurgid ja pudelid, mis visatakse lihtsalt metsa alla. Lisaks külapoodide sulgemine, mis annab kõige valusamalt tunda just väikestes Lõuna-Eesti asulates. Nüüdseks on suletud juba üle 50 külapoe.

Päris karmid numbrid. Aga kuidas edasi?

Oktoobris tellis Eesti Maksumaksjate Liit konsultatsioonifirmalt KPMG uuringu, saamaks teada, kas piirikaubandust on veel võimalik tagasi keerata. Uuriti, mis tooteid Lätist põhiliselt ostetakse ning kui suur on tarbijate ostuhuvi kaotav hinnavahe. Uuring kinnitas piiripoodides nähtavat. Populaarseim piirilt ostetav alkohol on õlu (80 protsenti ostukorvis), sellele järgnes viin ja muu kange alkohol, mida ostis 45 protsenti alkoholiostjatest. Uuringust selgus ka, et 90 protsenti inimestest loobuks alkoholiostureisidest, kui õllekohvri ja vägijookide puhul oleks hinnavahe Lätiga üks-kaks eurot.

Maksutulu läheb Lätti, aga ravikulud jäävad meile. Meile jäävad ka pakendid, miljonid Lätist ostetud plekkpurgid ja pudelid, mis visatakse lihtsalt metsa alla.

Uuringud kinnitavad, et Läti piirikaubandust on võimalik suures osas tagasi pöörata ja teenida selle pealt kuni 100 miljonit eurot täiendavat maksutulu. Keskerakond ei näi aga seda raha meie eelarvesse tahtvat.

Reformierakonnal on selge arusaam ja ka plaan, mis vähendaks piirikaubandust ning meie maksuraha Lätti viimist. Tahame langetada alkoholi aktsiisimäärad 2017. aasta veebruari tasemele. Nii nagu piirikaubanduse tekitasid aktsiisitõusud, on samamoodi võimalik piirikaubandust tõrjuda aktsiisilangetusega.

Peab möönma, et midagi lõhkuda on alati lihtsam kui korda teha. Kindlasti jääb osa inimesi ikka piiripoodides käima. See aga ei tähenda, et me ei peaks püüdma praeguse valitsuse vigu parandada. Ei tohi leppida sellega, et eestlased jäävadki Lätile raha kinkima.

On absurdne, et valitsus võtab omaks vea tegemise, aga ei taha seda parandada. Valitsus on oma aktsiispoliitikaga läbi kukkunud. Vigade parandamine võib osutuda keeruliseks ja aeganõudvaks ning sellega tulnuks alustada juba tänavu. Kahjuks on Keskerakonna, IRLi ja sotside koalitsioon aga korduvalt lükanud riigikogus Reformierakonna vastava eelnõu tagasi. Otsustamatuse tulemus on, et piirikaubandusega tuleb leppida ka sel aastal ja otsustava sekkumiseta kauemgi. Peale Läti riigieelarve ja alkoholimüüjate ei võida piirikaubandusest keegi.

Terve Eesti, aga eriti Lõuna-Eesti väärib seda, et aktsiisikaos ja Lätile miljonite kinkimine lõpetatakse. Nende kümnete ja isegi sadade miljonitega on võimalik palju arukamalt ümber käia – olgu selleks investeeringud teedesse, haridusse või näiteks Kagu-Eesti programmi tegevustesse.

Tagasi üles