Politoloog ennustab uue valitsuse elueaks kaks aastat

  • Kui varem olid kõik parteid Keskerakonna vastu, siis nüüd on see vastane EKRE.
  • Uutel parteidel on riigikokku pääsemine keeruline.
  • Valimiste järel moodustatav valitsus püsib tõenäoliselt ametis kaks aastat.

Rääkides Valga-, Võru- ja Põlvamaast, ütleb politoloog Rein Toomla: «Ma ei arva, et ükski partei loodab Kagu-Eestis saada rohkem kui paar kohta. Kolm oleks üllatus, neli pole aga reaalne.» 

FOTO: Toomas Huik/Postimees

Johan Skytte poliitikauuringute instituudis lektorina töötav politoloog Rein Toomla leiab riigikogu valimiste eelset olukorda analüüsides, et valimiste järel ei ole välistatud kahe suure partei – Reformierakonna ja Keskerakonna – ühine valitsus.

Kui seekordseid valimisi varasematega võrrelda, siis mille poolest need erilised on?

Ei saa öelda, et tänavused valimised oleksid millegi poolest väga erilised. Oleme täiskasvanuteks saanud. Enam ei ole sellist rabelemist nagu algusaastatel. Võib öelda, et viimase paarikümne aasta valimised on olnud sarnased.

Kuid on ka muutusi. Eelkõige erakondade vastasseisus. Kui varasematel kordadel võis öelda, et kõik parteid olid Keskerakonna või täpsemalt öeldes Edgar Savisaare vastu, siis nüüd on see vastane EKRE. Keegi ei taha nendega potentsiaalset koostööd teha.

Samas ei ole Keskerakond olnud varem poliitilises mõttes väga radikaalsetel seisukohtadel. Keskerakonna vastu oldi eelkõige selle pärast, et selle juhi suhtes olid alati mingisugused kahtlused. Kas raha kasutamise või Venemaaga seotud teemadel. Edgari suhtes olid alati mingid kahtlused.

EKRE liidrite puhul nüüd sellist kahtlust ei ole. Ei süüdistata, et nad oleksid teise riigi mõjuagendid või pannud suurel hulgal raha kõrvale. Seda ei ole, kuid samas on nende liidrite väljaütlemised olnud teistele vastukarva. Erakonna seisukohad pole teistele meeldinud.

Kes moodustavad uue koalitsiooni?

Küsimus on eelkõige selles, kes need valimised võidavad. Kui võidab Keskerakond, kelle šansid on praegu head, siis tal ei ole ilmselt probleeme valitsuse moodustamisega. Kui võidab Reformierakond, saavad ka nemad valitsuse moodustamisega kenasti hakkama.

Olen olnud seda meelt, et sarnased seltskonnad moodustavad alati kõige parema koalitsiooni. Arvan, et Keskerakond ja Reformierakond olekski kõige parem koalitsioon. Samas võib seal tekkida probleeme, sest mõlemad parteid on väga suured. Tunda on soovi olla teistest paremad.

Kahe suure partei ühine valitsus ei ole välistatud. Kui viimase poole aasta taha vaadata, oli Reformierakond sildade põletaja moodi, nüüd on aga ka nemad tagasi tõmbunud. Need erakonnad võivad valitsuse kokku saada küll.

Kõik need korrad, kui nad on koos koalitsioonis olnud, pole meil olnud halba valitsust. Mõlemal on pingi pealt võtta professionaalseid poliitikuid.

Arvan, et Keskerakond ja Reformierakond olekski kõige parem koalitsioon.

Võimalike koalitsioonikaaslastena oleksid nii sotsid kui ka Isamaa sobivad partnerid mõlemale erakonnale. Võrreldes varasemate valimisaastatega näikse valitsuse moodustamine seekord lihtsam.

Kuidas läheb uutel erakondadel?

Valimistel on alati tulnud välja uued seltskonnad. Kuid arvan, et sellist võimsat tulekut, nagu tegi 16 aastat tagasi Res Publica, ei suuda praegu keegi teha. Suvel rääkis ka Eesti 200 ambitsioonikalt 15-protsendisest häältesaagist. Kuid Res Publica kunagise 28 riigikogu koha vastu ei saa ilmselt keegi.

Uute erakondade puhul ongi alati õhus intriig, kas nad saavad üldse sisse või mitte. Pärast Res Publicat tulid Rohelised, mõne aja pärast Vabaerakond. Praegu on küsimus, kas mõni uus erakond üldse riigikogusse saab.

Praegune küsitluste seis lubab riigikogusse kindlalt viit erakonda, võib-olla saavad 101 hulka ka kuus parteid. Eesti 200 riigikogusse saamine oleks minu jaoks pigem üllatus, küsitlused näitavad, et nad on kogu aeg piiri peal. Kõikumine on seejuures väga suur, alates kahest protsendist kuni kaheksani.

Millised on roheliste ja Elurikkuse Erakonna šansid?

Roheliste populaarsus on kolme-nelja protsendi piirimail. Küsitluste võimalikku viga rehkendades võiks öelda, et rohelisi võiks tingivas kõneviisis jälgida. Kui roheliste Zuzu ja elurikkuse Artur oleksid suutnud omavahel kokku leppida, oleks võimalused suuremad. Ega Elurikkuse Erakonnal pole ju tegelikult midagi rohelistest väga erinevat.

Ühise nimekirja puhul oleks nende puhul võinud öelda: «Miks mitte?» Elurikkuse toetus on praegu üks-kaks protsenti, rohelistel rohkem. Nad on teineteist vastastikku killustanud ja kõige tõenäolisemalt jäävad mõlemad riigikogust välja.

Mitu erakonda pääseb parlamenti?

Riigikogusse võib pääseda viis-kuus erakonda, mis on Eesti jaoks üsna tavaline. Paraku tähendab see jällegi, et valitsuse kestuseks võib kõige tõenäolisemalt prognoosida kaks aastat. Ükskõik, kes selle valitsuse teevad.

Valitsuste eluiga sõltub sellest, kui kirev on parlament – kui palju on seal erinevaid seltskondi. Mitte sellest, kas valitsuses on sotsid, konservatiivid või liberaalid. Mida kirevam on parlament, seda lühemaks jääb valitsuse eluiga. Eestis poliitika on selles mõttes nagu näide poliitikaõpikust, kõik on raamatu valemite järgi täppi läinud.

Mida näitavad valimiskompassid?

Ka mina olen kõik kolm valimiskompassi läbi teinud ja võin kinnitada, et kõik annavad erineva tulemuse. See võtab ka mind natukene muhelema. Aga see ilmselt nende kompasside mõte ongi, et selle juures on ka kerged mängulised elemendid. Et vaadata, kuidas arvamused klapivad.

Praegune küsitluste seis lubab riigikogusse kindlalt viit erakonda, võib-olla saavad 101 hulka ka kuus parteid.

Kompasside juures on hea, et inimene peab ennast natukene pingutama. Talle tuleb ette paarkümmend küsimust ja ta peab päris tõsiselt mõtlema, mida tema käest täpselt küsitakse. Valija peab iga küsimuse peale ikka paar minutit varuma, et saada aru, mis selle mõte on. Inimesed avastavad, et nad on väga lähedal hoopis mõnele teisele erakonnale, kui nad varem arvasid. Valimiskompassid on eneseharimise mõttes head.

Kuidas Kagu-Eesti teistest eristub?

Ainukene, kes minu hinnangul Eesti valimisringkondadest eristub, on Ida-Virumaa. Just oma Keskerakonna-meelsuse poolest. Seal on tõenäoline, et vaid paar kohta läheb teistele parteidele. Teised piirkonnad on kas natuke suurema või väiksema proportsionaalsusega.

Kagu-Eesti kant ei eristu teistest teravalt. Kui eelmisi valimisi vaadata, siis Reformierakond, sotsid ja Keskerakond olid siin suhteliselt võrdsed, neile järgnes veidi suurema vahega Isamaa. See ei üllata mitte kedagi. Üllataks see, kui nendest keegi võtaks vähemalt pooled hääled.

Ma ei arva, et ükski partei loodab Kagu-Eestis saada rohkem kui paar kohta. Kolm oleks üllatus, neli pole aga reaalne.

Tagasi üles