Ekspert selgitab, miks on teedel nii palju löökauke

Olen löökauk Valgas Aia tänava pangahoone kõrval. Olen suur ja lai, igatsen täitematerjali.

FOTO: Arvo Meeks

Teeandmete kogumise ning tee-ehituse mõõtmise ja kontrollimisega tegeleva Teede tehnokeskuse arenduse ja uuringute osakonna juhataja Marek Truu selgitab, miks ja millistel teedel on just kevadeti nii palju löökauke.

Kevadiste aukude tekkimist soodustab teematerjali vahelduv külmumine ja sulamine. «Asfalt on poorne materjal ning kui vesi imbub mikropragude vahele, jäätub ning paisub, siis lõhub see asfaldiosakeste vahelisi sidemeid. Kui jäätumine ja sulamine toimub järjest palju kordi, siis hakkabki pinnakate murenema ning autod sõidavad lahtised asfaldiosakesed august välja,» rääkis Truu.

Tema sõnul toimub suvel sademetega sarnane protsess, aga vesi aurustub ära ning samuti on soojem bituumen pehmem, mis soodustab teekatte teatud määral nii-öelda iseparanemist. «Talvel on teekattematerjal hapram ja tahkem ning bituumeni taastavat kokkusulamist ei toimu,» lisas Truu.

«Aukude tekkel on teine oluline tegur teekatte ajas väsimine, mille tulemusel hakkab materjal nõrgematest ja poorsematest kohtadest lagunema. Väikestesse aukudesse koguneb vett juurde ning ilma parandamiseta tekib lõpuks sarnaselt hambale suur auk,» kirjeldas Truu.

Asfaltkattega tee konstruktsiooni võib tema sõnul jagada lihtsustatult kaheks – katteks ja aluseks, millest esimeses on kivimaterjali osakesed üksteise küljes kinni bituumeniga. «Katte augud võivad aga tekkida ka aluse äravajumisest. Seda põhjustab praegusel ajal samuti ilm – aluse ülaosa hakkab sulama ning lisaks satub sinna läbi katte pragude ja aukude vett. Aluse alumine osa on aga jäätunud ja kahe kihi vahele tekkiv veepais vähendab osakeste vahelist sidet ja tee kandevõimet. Sellises olukorras võivad kattele viga teha juba üksikud rasked sõidukid, peale mida võivad augud tekkida ka kergemate sõidukite läbimisest,» selgitas Truu.

Kõige rohkem on praegu probleeme väiksemate teedega, mille ehitamise ja seisukorra eest vastutavad peamiselt kohalikud omavalitsused. «Pahatihti pole omavalitsustel õige teekatte tellimiseks ressursse ega kogemust, samuti jäävad nõrgaks nii ehitamist reguleerivad kokkulepped kui ehitusejärgne kontroll. Omavalitsused peaksid kindlasti tellima kokkulepetele ja nende täitmistele ekspertiisi, et hilisemaid probleeme vältida,» ütles Truu.

Tagasi üles