Päevatoimetaja:
Mati Määrits

GALERII: Mullakasutuse kaardirakendus tõi Krahv Bergi preemia

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Sangaste lossis anti reedel üle krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi nimeline innovatsioonipreemia, mille võitsid muldade kasutussobivuse kaardirakenduse loojad.

«Elame maailmas, kus paigalseis tähendab tagasiminekut, ja kus uuenduslikkus on igapäevaelu lahutamatu kaaslane. Mul on hea meel, et innovatsioonist on saanud ka Eesti toidutootmise üha «tavapärasem» osa,» ütles maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

«Sel aastal konkursile esitatud kandidaatide seas oli palju tugevaid projekte. Tasub välja tuua, et sisutihe võidutöö sündis väljaspool autorite päevatöökohustusi,» märkis ta.

Võitjaks valiti põllumajandusuuringute keskuse mullaseire ja uuringutebüroo töötajate Priit Penu, Elsa Putku ja Tambet Kikase omaalgatuslikult välja töötatud muldade kasutussobivuse kaardirakendus. Parima selgitas maaelu ja -majanduse asjatundjate komisjon konkursile esitatud kaheksa projekti seast.

Eesti Rukki Selts andis esimest korda üle krahv Bergi nimelise kuldmedali silmapaistvale maaelu edendajale ning Sangaste rukki tänumedalid kolmele rukkikasvatuse ja -kultuuri arendajale.

Kuldmedali pälvis Eesti Rukki Seltsi patroon president Arnold Rüütel. Tänumedali said Eesti taimekasvatuse instituudi teadur, rukkiaretaja Ilme Tupits, pikaajaliselt rukkisordi Sangaste säilitusaretusega tegelenud Lea Rannik ja Rukki Seltsi juhatuse esimees Leonhard Puksa. Tänumedal antakse krahv Bergi perekonnale, kelle esindajaks on krahvinna Sylvia-Alexa von Berg.

«Kõikidel projektidel on märkimisväärne teaduslik ja rakenduslik innovaatiline tulemus ja väljund,» ütles Eesti Rukki Seltsi president Vahur Kukk.

«Mitu rakendust on põllumajandussektori ettevõtjad juba kasutusele võtnud. Selle tulemusena on suurenenud Eesti ettevõtete majanduslik tulukus ning tõusnud nende rahvusvaheline konkurentsivõime, paranenud toodete kvaliteet. Samuti on saavutatud keskkonnasäästlikkuse tõus,» märkis ta.

Tagasi üles