Erakondade esindajad toetavad Põlva sünnitusosakonna jätkamist

  • Mitmelgi Riigikokku kandideerijal on Põlva sünnitusosakonnaga häid kogemusi.
  • Mõni kandidaat peab vajalikuks ka Valga haigla sünnitusosakonna taasavamist.
  • Oluline on koostöö Tartu Ülikooli kliinikumiga.

Mullu aprillis korraldasid kohalikud inimesed Põlvas sünnitusosakondade toetuseks ringkäigu.

FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees

Mittetulundusühingu Põlva Kodanik liikmed küsisid Kagu-Eestis kandideerivatelt erakondade esikolmikutelt ja üksikkandidaatidelt, milline on nende seisukoht Põlva sünnitusosakonna tuleviku suhtes. Küsimuse sai 29 inimest, neist vastas 16. Kõik vastanud toetavad osakonna jätkamist, andsid teada Põlva haigla sünnitusosakonna säilimise eest võitlejad Mari-Liisa Parder ja Indrek Sarapuu.

Põhilised teemad, mida vastustes käsitleti, puudutasid teenuse kvaliteeti, regionaalpoliitikat ning raha.

Kõige tähtsam on arstiabi kvaliteet

Hanno Pevkuri hinnangul sõltub osakonna saatus eelkõige pädevate arstide olemasolust ja sünnituste arvust. «Sünnitusosakonna kvaliteetne toimimine tähendab peale naistearsti ka anestesioloogi ning kirurgi ööpäevaringset valvet. Kui lisada veel pediaater, saaksime juba rääkida korralikust teenusest.» Pevkur lisas, et piisava praktika tagamiseks peaks osakond võtma vastu päevas vähemalt ühe sünnituse.

Olen kindel, et hea tahtmise korral on kliinikum võimeline valved korraldama. Ainuke mõeldav stsenaarium ei peaks olema sulgemine, ütles Reformierakonna liige Liina Kersna.

Liina Kersna peab oluliseks Põlva haigla võrgustumist Tartu Ülikooli kliinikumiga.

«Olen aru saanud, et Põlva haigla arstide enda hinnangul suudavad nad praegu vajalikud valved tagada. Kui aga ühel päeval enam ei suuda, võiks kliinikum teisi variante läbi arutada. Olen kindel, et hea tahtmise korral on kliinikum võimeline valved korraldama. Ainuke mõeldav stsenaarium ei peaks olema sulgemine,» rõhutas Kersna.

Uno Kaskpeit, Merry Aart ja Tiit Kala tõid välja Põlva osakonna tugevusi: privaatne, rahulik ja sõbralik keskkond, head perepalatid ja professionaalsed ämmaemandad.

Igor Taro aga avaldas oma isiklikku rahulolu. «Minu neli last on kõik Põlvas sündinud. Jäime teenusega väga rahule ja oleme soovitanud ka teistele.»

Samuti kiitis sealseid meedikuid Priit Sibul. «Põlva sünnitisosakonnast on meie perel väga meeldivad kogemused ja seetõttu olemegi eelistanud Põlvat Tartule – nii minu kaasa kui ka mina.»

Mõjutab ka regionaalpoliitikat

Kaul Nurm rõhutab regionaalpoliitilisi aspekte. «Esiteks tuleb säilitada Põlvamaa ja Valgamaa kui eraldi administratiivsed teeninduspiirkonnad. Senised maakonnad tuleb säilitada. Vabaerakond on seisukohal, et Põlva sünnitusosakonda ei tule piltlikult öeldes üleval hoida mitte SMS-laenudega ja iga-aastaste rahakerjamistega valitsuse reservfondist, nagu seda tegi Keskerakond, vaid selleks tuleb koostada uus Eesti haiglavõrgu arengukava. Ja rahastus tuleb nii Põlva kui Valga haiglale seadusega tagada,» on Nurme seisukoht.

«Samamoodi võiksime mõelda, kuidas saada Tartumaalt ja mujalt sünnitajaid Põlvasse. Ei pea olema ainult, et Põlvamaa inimesed sõidavad Tartusse,» leiab Liina Kersna.

Tuleb koostada uus Eesti haiglavõrgu arengukava. Ja rahastus tuleb nii Põlva kui Valga haiglale seadusega tagada, ütles Vabaerakonna liige Kaul Nurm.

Priit Sibula meelest peaks riik mõningatel juhtudel sünnitusosakondadele peale maksma, kui see on regionaalarengu seisukohalt vältimatu. «Muidu satuvad ohtu juba järgmised teenused.» Sama meelt on ka Igor Taro, kes juhib tähelepanu asjaolule, et noored teevad oma elukohavaliku tavaliselt pereloomise momendil ja siis mängivad kõik teenuste kättesaadavusega seotud detailid olulist rolli.

«Sünnitusosakondade kadumine pole pelgalt ühe eriala kadumine haiglate teenuste nimistust, vaid on laiem regionaalpoliitiline küsimus,» toonitas ka Maido Ruusmann. Sellega väheneb tema sõnul kohalike inimeste turvatunne, samuti kahaneb nende hulk, kes Kagu-Eestisse elama sooviksid tulla.

«Põlva sünnitusosakonna sulgemise plaan on kindlasti kahetsusväärne. Selliste küsimuste juures peab riik tegema kõik, et kogukondade turvatunne ning vajadused oleksid tagatud,» leiab Anneli Ott.

Rein Randver on samuti seisukohal, et sünnitusosakonnad peaksid olema igas üldhaiglas. Veel tähtsam, et need oleksid inimestele lähedal.

Vaja on täiendavat raha

Riigikokku kandideerijad kaaluvad oma vastustes ka majanduslikke argumente.

«Osakonna töös hoidmiseks on vaja täiendavat raha, sest juhtumipõhiselt ei majanda ära ja haigla ei pea osakonnale peale maksma,» on Tarmo Tamme seisukoht. Taro leiab, et näiteks omavalitsusele on 200 000 eurot aastas nii olulise teenuse jätkamiseks jõukohane summa küll.

«Vaadates haigekassa eelarvet, on täiesti arusaamatu, et Põlva ja Valga sünnitusosakonna töös hoidmiseks ei leita paarisadat tuhandet eurot kummagi haigla jaoks,» imestab Rainer Kuuba. «Kui haigekassa suudab oma organisatsiooni üleval pidamiseks leida lisaraha 1,8 miljonit eurot, on väga küüniline rääkida, et Põlva haiglale ei leita 200 000 eurot.»

Kersna toob välja, et võimalik majanduslik kokkuhoid sünnitusabi lõpetamisest üldhaiglas on asjatundjate hinnangul mõnisada tuhat eurot ehk 0,03 protsenti haigekassa eelarvest.

Inga Raitar ütleb välja põhjuse, miks väikehaiglad ja kohalikud perearsti- ja esmaabipunktid kaovad: «Sest nende rahastamine pole praeguse suurhaiglate keskse meditsiinisüsteemi jaoks oluline.»

Eraldi murekohana leiab vastustes mainimist niinimetatud põllusünnituse fenomen. Igor Taro rõhutab, et «põllusündide» arv seoses Valga sünnitusosakonna sulgemisega on Kagu-Eesti piirkonnas hüppeliselt kasvanud «Kas põllul sünnitada on tõesti turvalisem kui maakonnahaiglas?» küsib ta retooriliselt.

Üksikkandidaat Üllar Kruustik aga juhib tähelepanu, et suvel laineid löönud põllusünnituseplakat on nüüd koha leidnud ka Google Street View’s, mis annab internetis võimaluse näha pilte eri maade tänavatest jalakäija perspektiivist.

Meeldetuletuseks olgu öeldud, et tegemist oli plakatiga, mis püstitati Valga–Tartu maantee äärde tähistamaks kohta, kus kiirabibrigaad pidi sünnituse vastu võtma, sest sünnitaja ei jõudnud piisavalt kiiresti Valgast Tartusse. Millise mulje me endast maailmale küll jätame?

VASTAJAD

  • Kaul Nurm (Vabaerakond)
  • Hanno Pevkur (Reformierakond)
  • Liina Kersna (Reformierakond)
  • Maido Ruusmann (Reformierakond)
  • Inga Raitar (Eestimaa Rohelised)
  • Arvi Matvei (Eestimaa Rohelised)
  • Rein Randver (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)
  • Rainer Kuuba (Elurikkuse Erakond)
  • Uno Kaskpeit (EKRE)
  • Merry Aart (EKRE)
  • Tiit Kala (EKRE)
  • Igor Taro (Eesti 200)
  • Tarmo Tamm (Keskerakond)
  • Anneli Ott (Keskerakond)
  • Priit Sibul (Isamaa)
  • Üllar Kruustik (üksikkandidaat)
Tagasi üles