:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
/nginx/o/2019/02/21/11805608t1hd7a6.jpg)
Läinud aasta lõpus märkasid kohalikud korrakaitsjad, et Põlvamaa noored kipuvad igavusest linnatänavaile kogunema, avalikus ruumis korratust külvama ning oma süütegudega kogukonda häirima.
Probleemsed noorukid sundisid Põlva politseinikke ööellu sukelduma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Analüüsisime olukorda ning otsustasime minna sinna, kus on meie noored. Meie piirkonna- ja noorsoopolitseinikud käisid möödunud aasta lõpus ja selle aasta alguses Põlvamaa erinevates paikades, kus kaardistasime sealsed risikinoored ja nende kogunemiskohad. Ühtlasi suhtlesime nendel kontrollkäikudel noorukite peredega ja sõelusime välja igas konkreetses kodus kasvavad murekohad ning vaatasime ühiselt üle noorte rikkumised,» kirjeldas Põlva piirkonnavanem Katrin Satsi politseinike tegevusi.
Ta lisas, et muuhulgas võeti jalge alla tee ka kohalikesse kaubanduskeskustesse, tanklatesse ja teistesse asutustesse, kus nooretele õhtusel ajal koguneda meeldib. «Maandusime ka liinibussides, kus meie noortele hängida meeldib. Arvukatel bussisõitudel vestlesime ka sohvritega ning andsime neilegi selge teadmise, et bussis toimuvale korralagedusele ei tohi läbi sõrmede vaadata ning noote valesti käitumist märgates tuleb neid korrale kutsuda ja info politseilegi edasi anda.»
Politseinike jõulisema linnapilti toomise ja oma ringkäikudega anti Satsi sõnul kogukonnale, aga ka noortele endile ühene sõnum, et politsei ei tolereeri linnapildis ebatervet ajaveetmist. «Vahendasime kõigile ühiselt, et parim ennetus on see, kui igaüks püüab märgata tähelepanu järele janunevat last ja sekkuda ise, mitte ei pea sekkumist kellegi kolmanda pärusmaaks.
Põlvamaa politseinike kuid kestnud ennetustegevused päädisid aga mullu reedel, kui maakonna politseinikud sarnaselt lõbutseda tahtvate noortega ööellu sukeldusid.
Piirkonnavanem tõdes, et tavapäratu reede õhtul jagati igale ettevõtmisega seotud patrullekipaažile kätte konkreetne probleem ja piirkond, misjärel asusime süsteemselt välja selgitama, mida noored öises linnas õigupoolest teevad, kus ja kellega ning mil moel oma vaba aega veedavad.
«Seejuures ei jäänud nii-öelda puudutamata ükski linnatänaval vastu tulnud riskinoor. Võtsime aega, et iga kui viimase noorega rääkida ja võtsime omale seejuures õiguse neid ka kontrollida. Panime noored muuhulgas ka alkomeetrisse puhuma ning kontrollisime sedagi ega noortest keegi narkootilisi aineid tarvitanud ei ole,» vahendas kontrollaktsioonil osalenud piirkonnavanem.
Reede öösel kontrollisid politseinikud maakonna peale enam kui pooltsada noorukit, kelle seas oli nii mõistlikult aega veetnud teismelisi kui ka neid, kes politseinike nähes põhjusega ehmusid. Kontrollkäigu järel noppis politsei linnatänavailt ja erinevatest ajaveetmise kohtadest ära kaheksa noorukit, kellest kaks alaealist olid tarvitanud alkoholi ning kuus narkootilisi aineid. Lisaks oli neidki noori, kes poleks tohtinud täisealise saatjata sel ajal üldse väljas ollagi.
«Pärast täiendavat kontrolli võtsime ühendust nende noorte vanematega, kutsusime nad lastele järgi ning vestlesime kõik üheskoos noore poolt toime pandud rikkumisest ning sellestki, kuidas edaspidiselt seadusega pahuksisse minekut vältida,» vahendas piirkonnavanem.
Kuigi möödunudnädalase jõulise kontrollkäiguga andis politsei noortele selge sõnumi, et seadusrikkumine pole aktsepteeritav, ootab suurem töö tegelikult alles ees.
«Nüüd peame ühes kohalike koostööpartneritega leidma meie teismelistele eakohase, põneva ja mõistliku tegevuse, et nad taas öisel ajal linna vahele ei kipuks ega jätkaks oma tervise hävitamisega. Õnneks on meie ennevõtmisele tugevalt õla alla pannud näiteks Põlvamaa arenduskeskus, kel on suisa tegevuskava riskinoorte toetamiseks ja nende erinevatesse sotsiaalsetesse programmidesse suunamiseks. Seejuures rõhutakse ka vanemate osalusele ja panusele oma lapse heaolu tagamisel ja rõõmsa lapsepõlve toetamisel,» rõõmustas Satsi.
Piirkonnavanem tõdes seejuures, et taoline ettevõtmine ei jää kindlasti viimaseks, sest murekohti joonistus välja mitmeid ja need kõik vajavad lahendamist.
«Näiteks pani meid muretsema seegi, kui paljud vanemad tegelikult üldse ei teagi ega huvitu sellest, kus nende laps hilisõhtusel ajal või öösel liigub. Veel vähem teavad nad, kellega noor seltsib. Nii kohtusime möödunud reedel näiteks mitme mujalt piirkonnast pärit noorega, kes küll kinnitasid, et on vanemate nõusolekul sõbra juurde öömajale tulnud, ent telefonitsi seda infot kontrollides puudus paljudel vanematel üldse teadmine kus tema laps on,» rääkis Satsi.
Sellised vanemad aeti reede hilisõhtul kodust välja. «Tuletasime neile vanemlikud õigused ja kohustused meelde ja andsime sõnumi, et seni kuni kodus pole reeglid paigas, ei saa me oma piirkonnas sellist hoolimatust ja korralagedust lubada,» rõhutas piirkonnavanem.