Prügi on probleem, mida odavalt ei lahenda

Võru jäätmekeskuse juhataja Olev Lüütsepa sõnul saab prügi sorteerimist inimestel nõuda ainult siis kui selleks on loodud võimalused. Foto: Arved Breidaks

• Jäätmete sorteerimine on viletsal tasemel
• Prügi madal hind takistab jäätmemajanduse arengut
• Inimestel olgu maja juures ka pakendikonteiner

Eesti ei suuda täita riigile võetud jäätmete taaskasutamise kohustust, sest inimestel puudub stiimul olmejäätmeid sortida ning sorteerimine pole tehtud küllalt mugavaks, leiab Võru jäätmekeskuse juhataja Olev Lüütsepp.

Võrumaa vallad otsustasid äsja, et kolme aasta jooksul üle minnakse üle ühiselt korraldatud jäätmeveole. Mis muutub sellest Võru jäätmekeskuse jaoks, kuhu nüüd kogu maakonna prügi kokku vedama hakatakse?

Sellest ei muutu meie jaoks midagi. Võru maakonnas kogutakse korraldatud jäätmeveoga aastas kokku umbes 6500 tonni olmejäätmeid. Sellest 5500 tonni käib juba praegu meie juurest läbi. Juurde tulevad nüüd Antsla ja Urvaste jäätmed, kus senine teenusepakkuja RagnSells meid vahelaadijana ei kasutanud. Otseselt see suurt midagi ei muuda – natuke peame oma tööd sättima, sest mõni vedu lükkub hilisemaks.

Kuidas näeb välja prügi käitlusahel pärast konteineri tühjendamist maja ees?

Jäätmed tuuakse Umbsaare jäätmekeskusesse, kus need laaditakse ümber kinnistesse konteineritesse ja viiakse edasi Aardlapallu, kus need omakorda ümber laaditakse. Prügi ladestamise ja põletamise kohad asuvad Kesk- ja Põhja-Eestis, ka Lääne-Eestis, kuid Võrust on need kõik 200 ja rohkem kilomeetri kaugel.

Miks on sellist vahejaama üldse tarvis?

Muidugi võib ka otse viia, aga kui praegu teeb näiteks prügiauto päevas kaks ringi linnas ja kaks ringi maal ning kui ta peab iga kord sõitma prügiga Tartusse, siis see läheks väga kalliks. Kokku pressides saame prügi korraga 2-3 korda rohkem peale laadida. Efekt sellest tulebki.

Kas lisaks Võrumaa jäätmetele tuuakse Umbsaarde prügi ka kaugemalt?

On toodud ka Põlvamaa prügi, aga see sõltub jäätmeringide logistikast. Ega küsimus ole ainult olmeprügis, millest palju räägitakse. Võru maakonnas kogutakse korraldatud jäätmeveoga aastas kokku 6500 tonni olmejäätmeid, kuid ettevõtjatel tekib jäätmeid samamoodi. Kogu Võrumaa prügivoog on aastas 50 000 tonni.

Mis on viimase kümne aastaga jäätmemajanduses muutunud?

Igal aastal on prügi maht suurenenud. Inimesed on ausamad, keskkonnateadlikumad ja kasutavad rohkem legaalseid viise jäätmetest vabanemiseks. On tarvis uusi investeeringuid, et areng saaks jätkuda.

Milliseid investeeringuid tuleks teha?

Meie prügipress on juba vanuses, kus peame mõtlema, kuidas hoida ära võimalikud tõrked. Teine asi on ehitusjäätmete mahu suurenemine, mida tuleb sorteerida, sest ega neid tekkekohas sorteerita. Laiemalt on vaja investeerida, et Eesti suudaks täita oma kohustusi. Aastaks 2020 peab pool Eestis tekkivatest olmejäätmetest minema taaskasutusse, kuid seda taset ei saavuta me mitte kuidagi. Sisuliselt pool olmejäätmetest moodustavad pakendid, mida pole aga võimalik jäätmekeskuses välja sorteerida, sest need on ära visatud koos biolagunevate jäätmetega. Jäätmemass on märg ja selliselt pole võimalik sorteerimist korraldada.

Mida peaks siis tegema?

Kui me tahame jäätmemajanduse korda saada, siis, tahame või ei taha, peame jäätmeid tekkepõhiselt sorteerima. Sellest on küll palju räägitud, aga me ei tee seda. Inimene peab eraldama olmejäätmetest biolagunevad jäätmed ja pakendid. Et inimene tahaks seda teha, peavad riik ja omavalitsused looma võimalused. Inimese käest saab nõuda sorteerimist ainult siis kui talle on loodud selleks võimalused, mitte nii, et teeme seaduse, trahvime ja kogu lugu. Valitsus ei ole aga suurt midagi teinud, et edasi liikuda. Jäätmeseadus jäi samuti viimasel hetkel vastu võtmata, sest valitsus ei saavutanud konsensust.

Kui praegu prügiauto maja ette sõidab, ega keegi kontrolli, kas mul on prügi sorteeritud või mitte.

Maja juures peavad olema eraldi konteinerid olmeprügile, pakenditele ja biolagunevatele jäätmetele. Teist lahendust ei ole.

Ka eramajade juurde?

Iga maja juures peab olema biolagunevate jäätmete konteiner või tuleb need kompostida. Olmejäätmed peavad olema kuivad, et neid saaks hiljem sorteerida ja taaskasutada. Teisiti asi ei parane.

Siis peab iga konteineri tühjendamiseks sõitma kohale eraldi prügiauto?

Tehniliselt on võimalik kasutada mitmekambrilisi autosid, aga see nõuab investeeringuid. Paraku tehakse korraldatud jäätmevedu praegu eesmärgiga saada vedajalt võimalikult odav hind, kuid odav hind paraku ei lahenda jäätmete probleemi.

Mul on olmejäätmete konteiner, tänava otsas on konteinerid pakenditele, biolagunev kraam läheb komposti. Võimalused on tegelikult inimestel olemas, kuid miks süsteem ei toimi?

Kui olmejäätmetesse satuvad ka ühe inimese biolagunevad jäätmed, siis on kogu koorem ära rikutud. Nii lihtne see ongi. Inimeste teadlikkus peab kasvama, aga kõigepealt peab inimesel olema võimalus, et üldse oma teadlikkust realiseerida. Praegu seda võimalust pole.

Näen, et pahatihti pannakse pakendikonteineritesse ka tavalised olmejäätmed. Inimesed võtavad neid kui tasuta prügikaste.

Täpselt nii – sügisel on pakendikonteinerid õunu täis. Pakendid on aga vaja taaskasutusse võtta, sest muidu me upume ära oma probleemidesse. Kuna Hiina lõpetas taaskasutatavate jäätmete vastuvõtu, on Euroopas tekkinud kohutav hulk plast- ja muid taaskasutatavaid jäätmeid, mis tähendab, et turuväärtust sellel enam pole või on see äärmiselt väike. Olmejäätmete hind peab olema kõrgem, et inimesel oleks vajadus sorteerida. Riik peab looma pika plaani, et tagada investeeringud jäätmemajandusse, mida täna praktiliselt ei tehta.

Kui kõik ära sorteerida, siis olmejäätmeid eriti ei jäägi.

Kui hästi sorteerida, siis jääbki olmejäätmeid hästi vähe. Selles asja mõte ongi. Meil on eesmärk taaskasutust suurendada, sest maailm upub muidu prügi sisse ära. Sellega me veel saame päevi näha.