Küsitlus: kuidas tähistate vabariigi aastapäeva?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Štšerbak, pensionär
«Me seda peomeeleolu väga tugevalt ei tunneta. Nõukogude ajal tekkisid mingid traditsioonid, 1. mail käia paraadil, meestepäev... Aga nüüd praegu Eestis on raske öelda. Muidugi see on peopäev. Soovin, et Eestil läheks edukalt, inimesed oleks rikkamad.»
Raivo Laak, hooajatööline
«Nagu tavaliselt. Vaatan paraadi, pärast väike naps ja söök. Nagu need asjad ikka käivad. Ma ei oska öelda, kas olen linnas või maal. Maal ikka rohkem oleme toas. Vabariigi aastapäev on muidugi suur sündmus.»
Taavi Matus, ehitaja
«Bulgaariasse lähen lumelauaga sõitma. Juhtus reis lihtsalt sellele ajale. Seal kindlasti tähistame. Eelmisel aastal sai Gruusias tähistatud. Grusiinid katsid laua meile oma rahvustoitudega.»
Toivo Saviorg, majahoidja
«Mida sa ikka tähistad siin. Lipu panen välja. Võib-olla väike lauake. Telekat ikka vaatan ka. Ikka vabariigi aastapäev, kuidagi ikka tähtis on. Aga mis siin ikka nii olulist, igal aastal on ühesugune.»
Raul Veerme, metsandus-spetsialist
«Ikka pere ringis. Ega suuremat traditsiooni ei ole. Nagu ikka pühapäevased tegevused. Paraadi vaatamine kindlasti kuulub selle asja juurde. Natukene pidulikum hommikusöök, kodused tööd kah veel muidugi. Ikkagi päris suur tähtpäev. On ise nähtud nii nõukogude aega kui eesti aega. On, mida võrrelda.
Ele Liivatalu, pensionär
«Ikka vaikselt kodus pere keskel. Lapsed tulevad ja lapselapsed, teeme ühise lõunasöögi. On ikka oluline päev. Paraadi ikka vaatame kindlasti.