Galerii: koolipere rändas ajas sada aastat tagasi

Valga gümnaasiumi viimane koolipäev enne vabariigi aastapäeva ja algavat vaheaega oli eriline: kohal olid kõik läbi aegade kooli juhtinud direktorid ja tunniplaangi polnud päris tavapärane.

Päev algas hommikupalvusega kooli aulas. Järgnesid muu hulgas sellised ained nagu usuõpetus, rehkendamine, arvuteadus, eesti keel harjutis ning majapidamis- ja kombeõpetus. Tundides pidi hakkama saama elektrita ja pruukostiks pakuti mundris kartult. Kui mõni õpilane küsis imestunult, et kus siis liha on, tuli talle selgeks teha, et saja aasta tagused ajad olid sedavõrd rasked, et iga päev kooliperele liha pakkuda ei saanud: pigem oli see suur erand.

Kombekuse huvides ja tollaste tavade kohaselt toimus noormeeste ja neiude õppetöö eri korrustel.

Kui kõik selleks päevaks ette nähtud tarvilikud tarkused olid omandatud ja katsumused ületatud, kogunes koolipere pidulikule kuunolemisele ehk aktusele kooli aulasse. Seal esinesid umbes minutilise sõnavõtuga 12 kooli läbi aja juhtinud direktorit. Kuna aga inimese eluiga teadupärast veel nii pikk pole, et sadakond aastat kooli eesotsas olnud inimesed praegu meie keskel ringi võiksid käia, kehastasid kunagisi direktoreid gümnasistid või praegusajal Valgaga seotud aktiivsed inimesed.

Pärast sõnavõtte ja muusikalisi etteasteid premeeris praegune koolijuht Andrus Murumaa tublisid õpetajaid toiduainetega, nagu tehti ka sadakond aastat tagasi. Nii sai näiteks õpetaja Lisel Helbrodt preemiaks suhkrut, õpetaja Varje Schmidt tangu ja õpetaja Helen Teinfeldt heeringat.

Sajanditaguse koolipäeva idee autor ja pealavastaja, kooli karjääri- ja projektijuht Pille Olesk ütles, et kõik sujus kenasti. „Eks selleks sai ka pikalt valmistutud,” nentis ta. Ettevalmistuste mastaapsusest annab märku kas või seegi, et pruukosti võtmiseks hankis Olesk 160 plekk-kruusi. „Põhilise osa sain Valga militaarteemapargist, aga osa kruuse tõid kaasa ka õpetajad.”

Eriline päev lõppes ühise kringlisöömisega. Kringel oli seejuures täiesti tänapäevane.