Erakoolide saatus jäeti omavalitsuste meelevalda

  • KOVid otsustavad erakoolide vajalikkuse üle
  • Erakoolid on Lõuna-Eestis juba 30 aastat tegutsenud
  • Uued erakoolid koguvad jõudu
  • Rõuge vald ei näe Krabi koolile kohta

Rosma haridusseltsi juhatuse liige Liisa Maasik usub, et Johannese kool lisatakse Põlva koolivõrku ning erakool jääb vallale heaks partneriks. 

FOTO: Arved Breidaks

Väikestes erakoolides hoitakse praegu hinge kinni lootuses, et koduomavalitsus tunnistab nad kohaliku haridusvõrgu vajalikuks osaks, sest riik jääb järgmisest aastast tegevustoetust maksma üksnes neile erakoolidele, kellel on selline tunnistus ette näidata.

Sõnades kalduvad poliitikud kiitma eriilmeliste erakoolide tublidust, kuid nüüd tuleb kohalikel omavalitsustel minna sõnadelt tegudele ning otsustada, kas erakoolidel on munitsipaalkoolide kõrval olemas koht kohalikus koolivõrgus või on eraharidus neile kui viies ratas vankri all.

«Kas ja millist rolli erakool kohaliku omavalitsuse koolivõrgus täidab, on vaja erakooli pidajal kohaliku omavalitsusega kokku leppida,“ kinnitab haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna nõunik Piret Sapp. Juhul kui omavalitsus erakoolile oma koolivõrgus rolli näeb, võivad erakooli pidajad kergendatult välja hingata – kuulumine valla või linna koolivõrku tagab erakoolile riigi tegevustoetuse jätkumise, mis võib mõne kooli tuludest moodustada viiendiku.

Kui aga volikogu otsustab, et lapsed saab koolitatud ka tasuta kooliharidust võimaldavates munitsipaalkoolides ning erakool on ettevõtlus nagu iga teinegi, seisab erakool silmitsi riigi tegevustoetuse kadumisega juba järgmisest aastast.

«Aastast 2020 saab riigieelarvelise tegevuskulu toetuse eraldamisel määravaks see, kas omavalitsus, kus erakool asub, on valla- või linnavõimu arvates koolivõrgus ja õppekohtade tagamisel vajalik või mitte,“ kinnitab Piret Sapp.

Erakoolide pikk ajalugu

Lõuna-Eesti kolmes maakonnas tegutseb jooksval õppeaastal kuus erakooli, kus väikseimas õpib 10 ja suurimas 98 last. Kuuest erakoolist neli väiksemat asuvad Võrumaal ning suurim Põlvamaal. Nende vahele mahub Otepääl tegutseva Audentese spordigümnaasiumi filiaal, kus erinevalt teistest piirkonna erakoolidest õpivad vaid gümnaasiumiõpilased.

Johannese Kool Rosmal saab tänavu 30 aastaseks. 

FOTO: Arved Breidaks

Lõuna-Eesti vanim ning suurim erakool on Põlva külje all waldorf-pedagoogikat viljelev Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal, mille kooliosas õpib 98 last, neist kümmekond koduõppes. Kooli vedava MTÜ Rosma Haridusselts juhatuse liige Liisa Maasik tõdeb, et käesoleva aasta kaks peamist väljakutset on seotud koolile kindlama rahalise põhja andmisega.

«Taotleme koolile tähtajatut tegevusluba ja üritame saada Põlva valla koolivõrgu osaks. Koostöö Põlva vallaga on olnud hea ja loodame positiivset otsust,“ rääkis Maasik. Ametlikult Põlva koolivõrku kuulumine tagaks Johannese koolile riigipoolse tegevustoetuse ning tähtajatu tegevusloa puhul kataks riik kooli rahastamise täies mahus, samas kui tähtajalise tegevusloaga koolidel moodustab riigi toetus 75 protsenti vajaminevast.

«Mitteametlikult oleme Põlva koolivõrgu osa olnud ligi 30 aastat, mis me oleme siin tegutsenud,“ lisas Maasik. «Oleme alternatiivne haridusvõimalus.“ Maasiku sõnul ei too erakooli lisandumine valla koolivõrku omavalitsusele kaasa uusi kohustusi, sest peamiseks erakooli rahastajaks jääb endiselt riik. «Pigem on sellel märgiline tähendus, tunnustamine, et te olete olulised.“

Erakoole on juurde tulnud

Vajadus omanäoliste erakoolide järele on viimastel aastatel pigem suurenenud. Eeskätt paistab see silma Võrumaal, kus 2017. aasta sügisel alustas tööd Väike Werrone Kool, mis, nagu Johannese Koolgi, on waldorfkool ning 2018. aasta sügisel taasavati Krabi kool.

«Esimesest aastast saime kogemuse, et meie kooli on Võrumaale vaja,“ ütleb Võrus tegutseva Väike Werrone Kooli koolipidaja Pille Sõrmus. «Teise aasta alguseks kasvasime kolm korda suuremaks ja sügisel algavaks uueks õppeaastaks on juba tulemas klassitäis lapsi nii Võrumaalt kui kaugemalt.“

Kui igal õppeaastal lisandub klassitäis lapsi, kasvab praegu 24 õpilasega Väike Werrone kool Sõrmuse sõnul seitsme aastaga umbes 150 õpilasega põhikooliks. See teeks neist Lõuna-Eesti suurima erakooli, sest näiteks Johannese Kool Rosmal on seadnud enda õpilaste ülempiiri kuhugi 120 lapse kanti.

Krabi kooli pidaja Ale Sprenk pole leidnud Rõuge vallalt oma ettevõtmisele toetust.

FOTO: Arved Breidaks

Mullu sügisel taasavatud Krabi kool alustas 1. septembril kooliaastat täpselt ühe õpilasega, mis kõrvaltvaatajale ei paistnud just julgustav start. «Kui me eelmine kord rääkisime, oli meil on üks õpilane, täna 24 – väga mõõdetav tulemus,“ sõnas koolipidaja Ale Sprenk.

Ta on laste praeguse arvuga rahul, kuigi möönab, et kooli äramajandamiseks peaks õpilaste arv kasvama. Esmane eesmärk oli jõuda jõuludeks kümne õpilaseni, kuid neid tuli Võru- ja Valgamaalt, Tartust, Põlvast ja Haapsalust Läti piiri lähistele erakooli selleks ajaks kaks korda rohkem ning läbirääkimised uute õpilaste tuleku üle käivad praegugi.

Kui Krabi kool 2017. aasta kevad-suvel tegevuse katkestas, õppis seal 65 õpilast. Nüüd plaanib Sprenk jätta Krabil kooli õpilaste arvu vahemikku 40-50 last. «Aga me ei saa plaane pidada, kui ei tea, mida vald mõtleb. Volikogu ja vallavalitsus kujundavad oma seisukohta, kas Krabi kooli nähakse Rõuge haridusvõrgus või ei nähta. Eks näis,“ ütles Sprenk.

Rõuge vald Krabi kooli ei vaja

Rõuge vallavolikogu hariduskomisjon jõudis veebruari alguses seisukohale, et Krabi koolil pole kohalikus haridusvõrgus olulist osa, sest vallal on endalgi koolid olemas. «Käesoleval hetkel ei ole võimalik Rõuge vallavolikogul kinnitada Krabi kooli jätkusuutlikkust Rõuge valla koolivõrgu vajaliku osana,“ seisab komisjoni 8. veebruari istungi protokollis.

Põhjuseid selleks nimetati kolm: esiteks töötab Rõuge vallas viis munitsipaalkooli, millega on valla lastele hariduse kättesaadavus ja mitmekesisus tagatud. Teiseks on vallakoolides piisavalt vabu õppekohti ning kolmandaks on toimetulekuraskustes perede lastega võimalik tegeleda ka vallakoolides ja neid ei pea tingimata Krabile saatma.

KOVid leidku parim lahendus

Haridus- ja teadusministeerium hoidub seisukohavõtust, kas üht või teist erakooli oleks Lõuna-Eestisse pigem tarvis või mitte, jättes otsustamise kohalikele volikogudele.

«Soovime, et linnad ja vallad võtaks senisest enam vastutust kohalike küsimuste lahendamisel,“ kinnitab ministeeriumi koolivõrgu osakonna nõunik Piret Sapp. «Eeldame, et erakooli ja riigi rahastamise vajadus arutatakse kohalikul tasandil erinevaid osapooli kaasates läbi ja leitakse kogukonna jaoks parimad lahendused.“

Sealjuures ei saa omavalitsus erakooli vajalikkuse üle otsustamisel võtta aluseks vaid selle, kas kool meeldib või ei meeldi, vaid nad peavad oma otsust ministeeriumile ka põhjendama. Vaid nii on Sapi sõnul võimalik anda ministeeriumile põhjendatud hinnang toetuse eraldamise kohta.

     

FOTO: Lepm

Mida rohkem valikuid, seda parem

Liina Kersna, Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige
Mida mitmekesisem on piirkonna koolivõrk, seda suurem on tõenäosus, et iga laps saab õppida just talle kõige paremini sobivas keskkonnas ja metoodika alusel. See võiks olla ka iga kohaliku omavalitsuse ülesanne ja eesmärk.
Koolireformi tulemusel on maakonnakeskuste põhikoolid muutunud väga suureks, kus õpib tavaliselt 700-900 last. Samas on lapsi, kellele sobib õppimiseks paremini rahulikum ja vaiksem keskkond. On väga oluline, et lapsevanemal oleks valida, millisesse kooli ta oma lapse paneb.
Mul on riigikogus käinud külas sadu õpilasi kümnetest koolidest, kuid üks emotsionaalsemaid oli Krabi kooli õpilaste külastus. Lapsed said riigikogu istungite saali kõnepuldist öelda välja ideid, mida peaks Eestis muutma. Üks väike tüdruk, nina vaevu puldiäärest üle, ütles, et Krabi kooli ei tohiks kinni panna, mille peale kostus jõuline aplaus. See hetk võttis silma märjaks ja mitte ainult mul.
Tahan öelda, et lapsed on erinevad ning erinevad lapsed vajavad erinevat toetust ka koolis. Krabi kool suutis päästa paljude laste hinged. Kui mina oleksin haridusminister, teeksin kõik, et Krabi kool saaks oma tegevust jätkata. Krabi kooli pidamine on ühiskonnale kordades odavam kui tegeleda hiljem tagajärgedega.

Tagasi üles