/nginx/o/2009/03/25/153734t1hd9c3.jpg)
Justiitsministeerium kui represseeritute valdkonna eestvedaja tegi valitsususele ettepaneku kehtestada ühekordse lipupäevana 25. märts, mil möödub 70 aastat märtsiküüditamisest, kirjutab rahvusringhääling.
Süngest aastapäevast võib saada lipupäev
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Valitsus võib lipu seaduse alusel kehtestada ühekordselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele kohustuse heisata 25. märtsil Eesti lipp leinalipuna," seisab justiitsministeeriumi koostatud valitsuse korralduse eelnõus.
Ministeerium esitas eelnõu kooskõlastamisele riigikogule, riigikohtule, riigikontrollile, õiguskantslerile, riigikantseleile, Eesti Pangale, ministeeriumitele ning linnade ja valdade liidule.
„Meie rahval on kohustus mäletada ja seda mälestust edasi anda," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Ta märkis, et märtsiküüditamine oli Eesti riigi ajaloo suurim ühekordne genotsiidikuritegu meie rahva vastu. "Me ei tohi unustada nende inimeste kannatusi. Seega on asjakohane kuulutada tänavune märtsiküüditamise aastapäev lipupäevaks,“ ütles minister.
Justiitsministeerium märkis, et kooskõlastamisel on antud juhul eelkõige teavituslik eesmärk - et asutused oleksid teadlikud lipupäeva kehtestamisest ning need asutused ja institutsioonid, kellel on Eesti lipu seaduse alusel alaline lipu heiskamise kohustus, teaksid seda teha leinalipuna.