Kapral Olesk ja reamees Zahkna jõudsid parimate sekka

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullused kaitseväe parimad sportlased: kapral Peeter Olesk, reamees Rene Zahkna, kapral Kalev Ermits, seersant Kauri Kõiv ja veebel Ergo Mets koos kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremiga. Ardi Hallismaa/Kaitsevägi
Mullused kaitseväe parimad sportlased: kapral Peeter Olesk, reamees Rene Zahkna, kapral Kalev Ermits, seersant Kauri Kõiv ja veebel Ergo Mets koos kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremiga. Ardi Hallismaa/Kaitsevägi Foto: Ardi Hallismaa/kaitsevägi

Kaitsevägi tunnustas möödunud aasta parimaid sportlasi, parasportlasi ning võistkondi.

Möödunud aasta parimaks sportlaseks valiti Põlvast pärit kapral Peeter Olesk, kes saavutas ülemaailmse sõjaväespordi nõukogu (CISM) maailmameistrivõistlustel hõbemedali püstolilaskmise standardharjutuses.

Parima naissportlase tunnustuse sai reamees Epp Mäe, kes pälvis maadluses ülemaailmse sõjaväespordi nõukogu maailmameistrivõistlustel pronksmedali ning nii maailmameistrivõistlustel kui Euroopa meistrivõistlustel 5. koha.

Parima võistkonna tiitli sai taliolümpiamängudel Pyeongchangis 13. koha ja ülemaailmse sõjaväespordi nõukogu maailmameistrivõistlustel 7. koha teeninud laskesuusatamise meeskond, kuhu kuulusid seersant Kauri Kõiv, kapral Roland Lessing, kapral Kalev Ermits ja Võrust pärit reamees Rene Zahkna.

Mullu korraldas kaitsevägi kümme erinevat meistrivõistlust, millest võttis osa 21 kaitseväe ja Kaitseliidu üksust, lisaks külalisvõistkondadena politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti sportlased. Kaitseväe meistrivõistlused võitis üldkokkuvõttes 2. jalaväebrigaad sõjaväepolitsei vahipataljoni ja 1. jalaväebrigaadi ees.

Aasta jooksul selgitati välja 66 individuaalset ja 8 võistkondlikku kaitseväe meistrit. Kõige rohkem meistritiitleid ehk kolm suutsid võita vanemveebel Valeri Kuragin 2. jalaväebrigaadist ning vanemveebel Risto Randma ja Allar Soo küberväejuhatusest.

Tagasi üles