Antsla rahvas sõdib raieplaani vastu

  • Antsla külje all hakatakse metsa harvendama.
  • Metsaharvendus plaan sai alguse Antsla vallavalitsuse soovist laiendada Kasumetsa terviserada.
  • Kahel väikesel maatükil tehakse lageraie.

Võrumaa metsaülem Agu Palo (keskel) selgitas kohalikele elanikele, miks raie siiski vajalik on. 

FOTO: Siim Saavik

Antsla külje all asuva Kasumetsa terviseraja piirkonnas algab tõenäoliselt juba järgmisel kolmapäeval metsaharvendusraie. Kohalike seas on plaan kohanud vastuseisu, sest seal asub liigirikas mets, kus õpilased käivad loodusega tutvumas.

Terviseraja esimese osa laiendust taotles Antsla vald 2017. aastal. Riigimetsa majandamise keskus (RMK) andis selleks oma nõusoleku. Nüüd, pärast suusahooaja lõppu ongi plaan 0,18 hektari suurune laiendus ära teha. RMK Võrumaa metsaülem Agu Palo ütles, et kui masin juba kohale tuuakse, tehakse ära ka sanitaarraie.

Noortel võsudel pole ruumi kasvada

Kahel väikesel, 0,27 ja 0,6 hektari suurusel platsil on plaanis likvideerida vana mets lageraie korras. Harvendust on vaja teha sellepärast, et enamik terviseraja ümber kasvavaid puid on üle saja aasta vanad ja segavad noortel võsudel kasvamist.

«Puud on niivõrd vanad, et vajavad mahavõtmist. See aitaks noortel puudel peale kasvada,» selgitas Palo kolmapäeval terviseraja parklas peetud koosolekul. Samuti on üraskid metsatukas maiustamas käinud ning kuivanud puud seetõttu murdumisohus, ohustades terviserajal liiklejaid.

Antsla abivallavanem Kurmet Müürsepp rõhutas koosolekul, et pärast raja laiendamist saab Kasumetsas paremini võistlusi korraldada, sest stardiala muutub suuremaks.

Kohal olnud paarikümnest Antsla kandi elanikust nii mõnigi avaldas aga plaanitava raie suhtes siiski muret. Kohaliku kooli õpetaja sõnutsi on see metsatukk ainulaadne, sest väikesel alal on palju erinevaid kooslusi. Pealegi asub lähedal Antsla koolimaja, kus õppivatel lastel on hea lähedal õuesõppetundides käia. Seal võib kohata must- ja laanerähne, kellele õpilased on puutöötunnis pesakaste meisterdanud. Samuti liigub ringi palju loomi.

Läks sõnasõjaks

Metsamehi need argumendid siiski ei veennud ning nende ja elanike vahel läks küllaltki teravaks sõnasõjaks. Rahva seas näis seepeale maad võtvad hoiak, et nende tähelepanekuid niikuinii kuulda ei võeta, kuigi selleks ju ometi rahvakoosolek kokku kutsuti.

Vallarahvale tuldi siiski niipalju vastu, et neil lubatakse punase lindiga ära märkida need puud, mida kindlasti ei tohiks maha võtta.

«Tegelikult on see loba siin täielikult null. Tean, et te teete kõik, nagu teie tahate. See siin on aga päris elu, mida lastele näidatud,» ütles õpetaja ühele RMK metsamehele.

Vallarahvale tuldi siiski niipalju vastu, et neil lubatakse punase lindiga ära märkida puud, mida kindlasti ei tohiks maha võtta. Lint anti loodusfotograaf Janek Joabi kätte, kes on ühtlasi Antsla koolilaste metsa- ja fotoringi juhendaja.

Metsa hakatakse langetama põhimõttel «mida varem, seda parem». «Pärast 15. aprilli tuleb linnurahu peale, siis ei saa midagi teha. Praegu on suusahooaeg läbi ning saab puud kiiresti ja valutult maha võtta,» rääkis Palo. Paika on pandud, et langetusmasin alustab oma tööd järgmise nädala kolmapäeval. Pärast sanitaarraiet on loota, et vanade puude asemele hakkavad kasvama uued kuused ja männid. Metsameeste hinnangul võib sealt juba 20 aasta pärast saada Antsla linna uue esindusjõulupuu.

Tagasi üles