Keskmine palk küündis aasta lõpus üle 1400 euro

Raha

FOTO: Arvo Meeks

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1310 eurot. Viimases kvartalis oli see 1384 ning detsembris 1455 eurot. Mediaanpalk oli aasta viimase kolme kuu jooksul aga 1058 eurot.

Maakonniti oli 2018. aastal keskmine brutokuupalk endiselt kõrgeim Harju (1455 eurot) ja Tartu (1289 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (944 eurot) ja Saare (987 eurot) maakonnas. Brutokuupalk kasvas igas maakonnas. Aastakasv oli kõige kiirem Saare, Jõgeva ja Rapla maakonnas ning aeglasem Võru maakonnas, teatab statistikaamet.

Keskmine brutokuupalk oli IV kvartalis 1384 eurot, suurenedes eelmise kvartaliga võrreldes 7,2% ja eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes 8,9%. Keskmine brutokuupalk oli oktoobris 1327 eurot, novembris 1369 eurot ja detsembris 1455 eurot. Keskmine brutotunnipalk oli 2018. aasta IV kvartalis 7,85 eurot ja see tõusis eelmise kvartaliga võrreldes 4,5%.

2017. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,3%. Keskmine brutokuupalk suurenes kõikidel tegevusaladel. Kõrgem oli brutokuupalk möödunud aasta II ja IV kvartalis.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud suurenesid 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga palgatöötaja kohta 25%. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis brutokuupalk 6,5%. Ebaregulaarsed preemiad mõjutasid brutokuupalga kasvu 0,8 protsendipunkti võrra.

Keskmine brutokuupalk oli eelmisel aastal endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses – vastavalt 2172 ja 2154 eurot. Madalaim oli brutokuupalk majutuse ja toitlustuse tegevusalal ning muudes teenindavates tegevustes.

Võrreldes 2017. aastaga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes (organisatsioonide tegevus, tarbeesemete ja kodutarvete parandus, teenindus) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal. Nende tegevusalade aastakasvu üheks põhjuseks on Statistikaameti palgastatistika metoodika muudatus, mille kohaselt on 2018. aastast vaatluse all ka alla 50 töötajaga MTÜd ja sihtasutused.

Lisaks oli palgakasv kiirem hariduse (13,1%), kaubanduse (10,8%) ning veevarustuse; kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal (10,2%). Brutokuupalk tõusis kõikidel tegevusaladel. Palgakasv oli kõige aeglasem haldus- ja abitegevustes (1,2%).

Avalikus sektoris, ehk riigile ja kohalikele omavalitustele kuuluvates asutustes ja ettevõttetes, oli brutokuupalk 1393 eurot ja aastakasv 10,1%. Erasektoris, ehk nii Eesti kui ka välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõttetes, oli brutokuupalk 1283 eurot ja aastakasv 6,4%.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2018. aastal täistööajale taandatud töötajate arv 5% suurem kui aasta varem. Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes enam muudes teenindavates tegevustes, kunsti, vaba aja ja meelelahutuse tegevusalal ning kinnisvaraalases tegevuses. Muutus nendel kolmel tegevusalal on peamiselt põhjustatud alla 50 töötajaga MTÜde ja sihtasutuste palgauuringusse lisamisest.

2018. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1756 eurot ja tunnis 11,61 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis eelmise aastaga võrreldes 6,6%.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2018. aasta IV kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes kõige enam hariduse (19,8%), kunsti, meelelahutuse ja vaba aja (14,9%) ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal (14,4%). Brutokuupalga kasv oli eelmise kvartaliga võrreldes IV kvartalis kõige aeglasem veonduse ja laonduse tegevusalal (1,2%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (1,8%).

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid möödunud aasta IV kvartalis 2017. aasta IV kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 33%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid IV kvartali keskmise brutokuupalga aastakasvu 1,3 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2017. aasta IV kvartaliga võrreldes 7,6%.

Neljanda kvartali mediaanväljamakse oli 1058 eurot

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli 2018. aasta neljanda kvartali mediaanväljamakse 1058 eurot. Töötajatele välja makstud summa oli 2 114 025 768 eurot ja väljamakse tehti 574 645 inimesele.

Võrreldes 2017. aasta IV kvartaliga suurenes mediaan 67 euro võrra ehk 991 eurolt 1058 euroni, 2017. aastal tehti väljamakseid 561 884 inimesele summas 1 926 522 715 eurot ehk ligi 188 miljonit eurot vähem.

Maakondade võrdluses oli 2018. aasta neljandas kvartalis kõige kõrgem mediaanväljamakse jätkuvalt Harju maakonnas ning kõige madalam Ida-Viru maakonnas, vastavalt 1167 eurot ja 850 eurot. Mediaanväljamaksed maakondade lõikes leiate manusest.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. MTA iga kvartali väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10, 12, 13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Tagasi üles