Tomi Saluveer: Kagu-Eesti on plussis

Tomi Saluveer

FOTO: Arvo Meeks

Küsisime enne riigikogu valimisi kohalikelt poliitikutelt, kes saavad nende hinnangul meie kolmest maakonnast riigikogu mandaadi. Sellise küsitluses tulemus oli sada protsenti täpne. Ja mitte ainult täpne, vaid Kagu-Eestis tulid plusspoolele juurde ka kaks parlamendipääsme lunastanud poliitikut läbi keerulise valimissüsteemi.

Võrreldes erakondade keskkontorite, uuringufirmade ja politoloogidega tunnevad kohalikud poliitikud oma piirkonda kindlasti kõige paremini. Paljud kandidaadid on seejuures olnud siinsetele juhtfiguuridele konkurendid ka kohalikel valimistel. Piirkonna püsielanikuna teavad nad paremini kandidaatide inimlikku tausta.

Lõuna-Eesti Postimehe korraldatud küsitluses avaldas arvamust ligikaudu pool Võru-, Valga- ja Põlvamaa volikogude ning vallavalitsuste liikmetest. Vastajaid oli kokku 125. Valimistulemus näitab, et kohalikud poliitikud tunnevad kõige paremini nii-öelda allhoovusi. Nad teavad, millised võimalused kandidaatidel on ning mida rahvas ühest või teisest inimesest arvab.

Paljud parlamenti pürginud omavalitsusjuhid toovad praegu välja, et ju siis kohalik valija ei tahagi, et nad kodukohast ära läheksid. Samas näeme vallajuhte, kes said kodukandi elanikelt tugeva mandaadi. Vaevalt, et see valijaskond andis signaali «mine siit nüüd kähku minema».

Valimistulemus näitab, et kohalikud poliitikud tunnevad kõige paremini nii-öelda allhoovusi. Nad teavad, mida rahvas ühest või teisest inimesest arvab.

Riigikogu valimistel on kohalikel poliitikutel vastas üksjagu võimsamad rivaalid kui valla- või linnavolikogu valimistel. Valija võib arvata, et kohalik poliitik saab tööga paremini hakkama kohapeal, mitte seadusloome osas. Parlamendis on aga tähtsamal kohal erakond ja selle maailmavaade ning ideoloogia. Kohalikel valimistel on aga tunduvalt kõrgemalt hinnatud persoon ja tema isikuomadused.

Töögi on veidi teistsugune. Vallas või linnas on palju konkreetsust, mille kohta saab öelda, kas see on tehtud või mitte. Kas sild on ehitatud, kraav kaevatud või soo kuivendatud. Seadusloome on midagi muud, seal on tähtis ka erakondade koostöö. Et olla korralik seaduselooja, peab tundma ühiskonda ning nägema, mida muudatused kogu riigile kaasa toovad.

Eesti valimissüsteem on keeruline ja tavavalija tunneb võõristust, kui mõni 2000 häälega kandidaat peab oluliselt väiksema häältesaagiga inimese ees parlamendi ukse taha taanduma. Samas ei peagi tavaline valija Eesti valimiskorrale mõtlema.

Tagasi üles