Kerli Kõiv: valla dilemma: kas eelistada munitsipaal- või erakooli?

Kerli Kõiv

FOTO: Arved Breidaks

Volikogu hariduskomisjoni juht kaalub poolt- ja vastuargumente ning leiab, et erakooli toetamine oleks põhjendatud vaid siis, kui õpilaskohtade arv poleks Rõuge kandis piisav.

Riik kehtestas uuest aastast erakoolidele rangemad reeglid, mille seas on ka nõue, et kool peab saama heakskiidu kohalikelt vallavõimudelt. See toob segadust kohalikule tasandile, mis viimasel ajal on esile kerkinud Krabi kooli näitena.

Eesti tugevus on solidaarne haridus, mis kõigile kättesaadav ja tasuta – eeltingimusi seadmata. See on põhiseaduslik kohustus.

Ei tohi unustada, et uued erakooliseaduse sätted esitavad erakoolidele märksa rangemad reeglid. Vald ei saa teha otsust ainult heatahtlikkusest, vaid lähtuma olukorrast, enamuse huvidest, võimalustest ja tulevikuväljavaatest.

Hinnates näiteks Krabi erakooli vajalikkust, tuleb hinnata hetkeolukorda vallas. Seisukoha andmiseks tuleb vaadata, mis olustikus tegutseme ning kuhu oleme teel, silmas pidades sedagi, millised otsused võivad oodata vallavolikogu ees lähima viie aasta jooksul.

Kui erakool aitaks täita järgmisi nõudeid, toetaks vald seda igal juhul, aga paraku on Rõuge vallas vallakoolide seis mitmes mõttes liigagi eeskujulik.

Tuues põhjenduse, et erakool tagab mitmekesise õppe, tuleb arvestada faktiga, et vallakoolides on mitmekesisus tagatud. Rõuge vallas tegutseb viis kooli kuues hoones. On 189, 60 ja kolme õpilasega kool ning Ruusmäe nii-öelda õppekeskus. Mõniste koolis on muusikapesa, Haanja kool aga pakub võru keele ja kultuuri lisaväärtust. Koolides on tugev kodanikuõpetus, samuti toimivad mitmesugused õppimisviisid.

Haridus ei ole ärimudel, mille tulemust arvestame kasumlikkuses, töökohtade arvus ja maksude laekumises.

Kui Krabi kooli puhul on huvi toetada toimetulekuraskustes peredest lapsi, pakkudes õpilaskodu võimalust, tõstatub dilemma sotsiaal- ja haridusvaldkonna vahel. Sellistest peredest laste puhul ei ole valla eesmärk eraldada lapsed peredest, vaid arvestatakse nende õigust elada kodus. Pigem on vajadus suurendada sotsiaalteenuste mitmekesisust, alati ei pea last eraldama kodukoolist. Kitsikuses perede laste pealekasvu ei saa vald kuidagi kinnitada, sest see oleks vastuolus praeguse sotsiaalvaldkonna arengusuundadega, valla arengukavas kokkulepituga ning kaasava hariduse arenguga.

Erakooli toetamine oleks põhjendatud, kui see tagab hariduse parema kättesaadavuse. Statistika on taas halastamatu: Rõuge vallas on viis vallakooli kuues õppehoones. Koolid asuvad piirkondade keskustes. Nende vahemaad jäävad üksteisest piirkonniti 8–10 kilomeetri kaugusele. Haridus munitsipaalkoolides on tasuta ja transport tagatud.

Rõuge vallas on iga 57 õpilase kohta üks vallakool, mis tähendab, et Eesti mõistes on Rõuge vallas hariduse kättesaadavus parimate seas. Meist veel madalamate näitudega on ainult saared – Vormsi, Kihnu ja Ruhnu. Võttes arvesse ainult munitsipaalkoolid, lisandub siia loetellu veel juurde vaid Setomaa ja Lääneranna vald.

Erakooli toetamine oleks põhjendatud, kui õpilaskohtade arv poleks piisav. Olukord räägib paraku jälle erakooli vastu. Rõuge vallas õpib 380 õpilast viies munitsipaalkoolis. Statistikaameti andmetel on 7–16-aastasi õpilasi 473 ning 2025. aastaks prognoositakse vähenemist kümne lapse võrra. Seega ei ole neid juurde tulemas. Koolimajade mahutavust ning klasside õppivate laste arvu hinnates saab öelda, et ka praegu saame vastu võtta palju uusi õpilasi koolikorralduse muudatuseta.

Volikogul on koolide pidajana kohustus pakkuda tasuta haridust. Praegu tuleb vallal selleks omavahenditest ja teiste arenduste kõrvalt raha sinna juurde panna. Erakool ootab samuti vallalt tuge. See tähendab dilemmat, kus erakooli toetus võib mõjutada tasuta hariduse pakkumist praeguses koolivõrgus. Kaasneda võib vallale võimalik lisakulu või saamata toetus riigilt.

Siinsed pered aga vajavad kindlust. Kui Krabi kool oleks kohalikul tasandil teistsuguse positsiooniga, oleks selgem hinnata ka tema rolli ja vajadust meie koolivõrgus. See õppeasutus on aga oluline eelkõige riiklikul tasandil.

Erakooli raha tuleb riigilt ja õppetasudelt ning see on isemajandav üksus. Vald ei sea piiranguid seaduslikel alustel tegutsevatele ühendustele ja ettevõtetele. Krabi kooli puhul on tegemist eraalgatusliku ettevõtlusega koolile kuuluvates hoonetes, millega seostuvad küsimusi tekitanud asjaolud.

Rõuge valla enda koolid katavad mitmekesisuse ja tagavad tasuta üldhariduse kõigile valla lastele. Vald ei saa otsustada Krabi kooli jätkusuutlikkuse või tulevikuväljavaadete üle, kuna tegemist on erakooliga.

Rõuge vallas on iga 57 õpilase kohta üks vallakool, mis tähendab, et Eesti mõistes on meie vallas hariduse kättesaadavus parimate seas.

Oluline on ka fakt, et erakoolides õpib valla lastest vaid üks protsent. Seetõttu kerkib küsimus: kas nende koolide vajalikkust, kus enamik lapsi tulnud mujalt Eestist, ei võiks kinnitada ministeerium, võttes arvesse üle-eestilist koolivõrku? Rõuge vallavolikogul puudub pädevus hinnata kooli vajalikkust riigi tasandil.

Kes on meie laste hariduse võtmeisikud? Õpetajad, koolijuhid, tugispetsialistid, otsustajad, vanemad. Oleme harjunud oma lapsi kasvatama kogukondades, kus on oma kool ja tuttavad pedagoogid, kes on olnud ehk ka vanemate õpetajad. Omavalitsusele seatud kohalike ootus on, et need toimivad õpikogukonnad oleksid endiselt olemas.

Vald ei saa anda eraettevõtlusele garantiid olukorras, kus selleks pole piisavalt argumente. Kui, siis ainult sel juhul, kui teenuse vajadus vallas on kasvavalt suur. Praegu seda ette näha ei ole.

Kuidas leida kõiki pooli rahuldav olukord? Toetudes ekspertidega tehtud konsultatsioonidele, on minu isiklik arvamus, et kohaliku tähtsusega koolide otsustustasand peab olema kohalikus kogukonnas, riikliku tähtsusega koolide puhul aga riigi tasandil. Muul juhul tekib olukord, kus üks koolipidaja peab otsustama teise koolipidaja üle ka olukorras, mis ei ole erakoolile soodus. Selleks, et tagada munitsipaalkoolides edukas areng, peaks järgima Bill Gatesi arvamust, et ei ole vaja süsteemide reformimist, vaid asendamist.

Et vallavalitsus saaks tagada tasuta hariduse kõigile kohalikele lastele, peab fookus olema vallale kuuluvatel koolidel, seal õppivatel õpilastel ning seal töötavatel õpetajatel ja personalil.

Koolide sulgemine keerulises olukorras ei ole lahendus. Pääsetee on süsteemide asendamine ehk uudsete lahenduste leidmine kohalikul tasandil ning riigi tugi otsustusvastutuse muutmisel.

Tagasi üles