iDeal kampaania

Põlvamaa pensionäri koduks on saanud vangla

  • Põlvamaa kodutu pensionär hoiab Ahja kanti hirmu all
  • Sügisel korraldab enda vahelejäämise ja vangistamise
  • Inimesed kardavad sissemurdmiste jätkumist

Vangla. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

Põlvamaa Ahja ümbruskonna maakodude omanikud on aastaid pidanud taluma pensionärist kodutu Ahti Liivoja (65) terrorit, kes rüüstab püsielaniketa maamaju, varastab sealt söögipoolist, elab ajutiselt sees ja lagastab täis. Praegu istub mees taas vanglas, kuid rahvas kardab, et sügisel sissemurdmised jätkuvad.

«Sellest mehest võibki jääda rääkima,» ohkab Akste külaelanik Valve Luude, kelle Tallinnas elava tütre suvekodusse on Ahti viimastel aastatel sisse murdnud kolm korda. Esimest korda juhtus see viis aastat tagasi. Sündmuspaigal avanes Valve sõnul õõvastav vaatepilt: «Uksed olid pärani lahti, toitu ja riideid oli õue laiali loobitud, põrandal oli magatud, süüa tehtud, nii et potid olid hallitanud toidujäätmeid täis.»

Aastate jooksul on mitmed Ahja kandis maakodu omavad inimesed sattunud sarnase või veel jälgima rüüstamise ohvriks. «Üle-eelmisel suvel oli nii, et inimene läks teisipäeval linna ja kui neljapäeval tuli, oli sügavkülmikust võetud liha pillutud mööda õue laiali, riided kapist välja loobitud,» räägib Valve. Teisel puhul oli aga mees ühes talumajas tualetis käigu järel end pererahva riietega kasinud. «Tal on vaimne puue või kõrvalekalle, kuigi kui juttu ajada, siis esmapilgul ei saa seda öelda,» lausub Valve. «Varas varastab, aga ei pillu asju majast välja laiali.»

Talveks vangi

«Tema põhimõte on selline, et suvel varastab nii, et vahele ei jää, aga oktoobris-novembris, olenevalt ilmast, hakkab varastama nii, et jääb vahele, mõistetakse vangi ja tavaliselt on karistus kuni kevadeni,» ütleb Valve. Alates 2008. aasta algusest on Ahti veetnud vanglamüüri taga väikeste vahedega ühtekokku 9 aastat ja 5 kuud.

Viimati mõistis Tartu maakohus Ahti süüdi tänavu jaanuaris ning karistas teda 9 kuu pikkuse vangistusega. Teod, mille eest mees esmalt vahi alla võeti ja seejärel vabadusekaotusega karistati, kuuluvad tema n-ö klassika hulka. Mullu septembri keskpaigast alates pani ta pooleteise kuu jooksul toime kokku seitse sissemurdmist, neist kolme puhul tuvastati ka toiduainete varastamine.

Näiteks ajavahemikus 14.-16. september tungis ta Põlva vallas sisse talumajja, kust varastas kolmeliitrise purgi konservploome, liitrise purgi hapukapsast ja kolm pudelit mahla koguväärtusega 15 eurot. Mõni päev hiljem murdis ta sisse teise talumajja, kus mehe saagiks langes pakk heeringafileed, päts leiba, karp sulatatud juustu ja vorsti kokku 10 euro väärtuses.

10 euro suuruse varguse pani Ahti toime ka 24.-26. oktoobril kui kolmandas talumajas langes ta saagiks pott mett. Lisaks kuulus süüdistusse veel neli sissemurdmist talumajadesse, kust küll midagi varastatud polnud.

Kodutul võlgu 100 000 ringis

Kokku on Ahti Liivoja aegade jooksul teadaolevalt kriminaalkorras süüdi mõistetud nüüdseks juba 19 korda. Valdavalt Ahja ja ka Räpina piirkonnas maamajadesse sissemurdmiste ning sealt toidu, alkoholi, aga ka tööriistade ja ehete varastamise eest. Kuigi kahjusummad ulatuvad iga episoodi puhul mõnest eurost mõnesaja euroni, on tema võlgade kogusumma ajapikku kasvanud mehe enda väitel 100 000 euroni. Selle sisse mahub ka 2015. aasta juunis Kärsa külas maamaja mahapõletamise eest Ahtilt tsiviilhagiga välja nõutav 70 000 eurot.

Kokku on Ahti Liivoja aegade jooksul teadaolevalt kriminaalkorras süüdi mõistetud nüüdseks juba 19 korda.

Ametlikult kodutu, kunagi Murru vanglas 7. klassi lõpetanud Ahti Liivoja ilmus Ahja kanti 6-7 aastat tagasi, peatudes seal vanglavälisel ajal oma ainsa sõbra pool. Pärit on ta teadaolevalt endisest Veriora vallast. Tööl pole Ahti ametlikult kunagi käinud, kuid on osalenud abitöödel taludes, korjanud marju ja käinud metsatöödel.

Viru vangla poolt 2016. aastal kohtule saadetud iseloomustuses kirjutatakse Ahti kohta nõnda: «Isik käib pidevalt vargil, isegi siis, kui otseselt vajadust ei ole. Viimati osales ta vägivallaga röövis küll 1998. aastal, kuid pidev majadesse sissemurdmine ja varastamine on ohtlikkuse näitaja. Isik on harjunud nii elama ja ei näe põhjust elustiili muuta.»

Vanglast välja ei tahagi

Ahtile endale näis vanglaelu pikka aega sobivat, sest kui kohus on varasemalt arutanud tema vangistusest ennetähtaegset vabastamist, on mees ise öelnud, et eelistab jääda vanglasse. Näiteks 2013. aasta juunis, kui Ahti oli veetmas 10-kuulist vangistust Tartu vanglas ja kohtul tuli otsustada tema ennetähtaegse vabastamise üle, soovis mees talle mõistetud aja päevapealt lõpuni istuda. «Kohus aktsepteerib kinnipeetava soovi vangistuses enda karistuse lõpuni ärakandmiseks ja Ahti Liivojat vangistusest tingimisi ennetähtaegselt ei vabasta,» kõlas Tartu kohtuniku Heli Sillaotsa tookordne kokkuvõte.

Mingisugune nihe tema mõtteis toimus aga 2016. aastal, mil ta Viru vanglas kandis aasta ja kuue kuu pikkust vangistust kümnekonna sissemurdmise-varastamise ning mainitud Kärsa küla maamaja mahapõletamise eest. Kui Viru maakohus 30. augustil 2016 Ahti ennetähtaegset vabastamist arutas, avaldas mees seekord ka ise soovi tingimisi varem välja saada. Samas ta möönis ka ise, et tal pole kodu, kuhu vanglast minna. Ainus, kes ta vastu võtab, on Ahja kandis elav sõber, kes on teda aastaid aidanud. Kohus jättis ta toona siiski vanglasse.

Uued sissemurdmised sel sügisel?

Ahti Liivojal praegu käsil olev üheksa kuu pikkune vangistus saab läbi tänavu augusti lõpus. Mis siis edasi saab, on Valve Luude sõnul juba ette teada – paari kuu jooksul pärast mehe vabanemist pannakse Ahja kandis toime ridamisi sissemurdmisi ning kui ilmad juba talviselt külmaks muutuvad, kukub Ahti taas sisse, võetakse vahi alla ja küllap saadetakse tagasi vanglasse.

«Tema eesmärk oli, et kui läks külmaks, siis ruttu-ruttu palju sisse murda, et saaks sooja (s.t vanglasse - toim),» sõnab üks endise Ahja valla sotsiaaltöötaja. Seda, et mees talvekülmade saabudes varastamisel «hooletuks» muutub ja sel viisil vahele jääb, on Ahti kohalikele sotsiaaltöötajatele ka ise tunnistanud.

Ühegi valla eestkostel Ahti Liivoja pole ning sestap ei ole teda ka näiteks mõnda hoolekandeasutusse paigutatud. Mees ise on selles osas olnud vastuoluline, sest kui ühelt poolt on ta endist Ahja valda süüdistanud, et seal tema eest pole hoolitsenud, siis teisalt on ta lubanud ravimiteks vajaliku raha eest viina osta. Ahti on alkohoolik.

«Meie sotsiaalnõunik vedas talle toidupangast toitu, siis ta muretses talle voodi ja madratsi, aga senikaua kui ta selle muretses oli mees juba kinni pandud ja ei olnudki madratsit kuhugi viia,» meenutab Ahja vallavalitsuses töötanud Valve Luude.

«Mida siis edasi teha inimesega, kellele karistused ei mõju?» küsib Valve ja vastab: «Minu meelest peakski selline inimene eluks ajaks vangi jääma ja seal mingit tööd tegema.»

      

FOTO: Lepm

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles