:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
/nginx/o/2019/03/08/11850244t1h0789.jpg)
Terviseameti andmetel on tänavu Eestis kahe kuuga registreeritud juba üheksa leetrite haigusjuhtu, mille üheks põhjuseks on üha süvenev vastuseis vaktsineerimisele.
Eestis kogub hoogu leetritesse haigestumine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olukord leetritega on kogu maailmas jätkuvalt murettekitav,» ütles ameti epidemioloogilise valmisoleku nõunik Irina Dontšenko. Nimelt näitavad Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmed, et eelmisel aastal Euroopa regioonis haigestumine leetritesse kolmekordistus ja registreeriti üle 82 000 haigusjuhu. 72 inimest suri.
«Haiguse levik jätkub jõuliselt ka tänavu,» lausus Dontšenko. Kuid leetrite vastu vaktsineerimine ei näita sellest hoolimata kasvutendentsi. Vastupidi, hirmust, nagu tekitaks MMR ehk leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiin autismi, jätab üha enam vanemaid nii endid kui oma lapsi vaktsineerimata, kirjutab Postimees.
Kuigi vaktsineerimise ja autismi vahelise seose puudumist on tõestanud korduvalt mitmed uuringud, levivad kahtlused ja hirmud rahvasuus endiselt. Just sel põhjusel viisid Taani teadlased läbi ühe kõige põhjalikuma autismi ja leetrivaktsiini seost vaadelnud uuringu, mille tulemused avaldati sel nädalal. 657 461 last hõlmanud uuring tõendas taas, et autismi ja leetrivaktsiini vahel puudub igasugune seos.