Põlvamaalased arutavad Euroopa kultuuripealinna programmi üle

Tartu 2024 projektijuht Erni Kask vestlusringi vedamas. Foto: Taavi Muide

14. märtsil kell 17.30 oodatakse Räpina loomemajja kõiki põlvamaalasi, kes tahavad teada, miks kandideerib Tartu koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks. Ühtlasi arutatakse, kuidas mõjutaks tiitel kohalikku elu. 

Arutelul astuvad üles Põlvamaalt pärit Tartu linnapea Urmas Klaas, kultuurilooja Aapo Ilves ning SA Räpina Inkubatsioonikeskus juhataja Leo Kütt.

Aruteluõhtu toimub vestlusringi vormis. Õhtu juht Erni Kask julgustab kohale tulema, küsima ja arvama ka inimesi, kes ei ole otseselt kultuurielu korraldamisega seotud. Tema sõnul puudutab Euroopa kultuuripealinna tiitel kõiki elualasid ja põlvkondi ning selle võidu korral mõtestab planeeritav kultuuriprogramm ellujäämise kunste nii kohalikul kui Euroopa tasandil.

„Ellujäämise kunstid” – Tartu 2024 kandidatuuri juhtidee – tähendab inimlikke põhimõtteid, oskusi ja loomingut, mis näitavad nii Eestis kui Euroopas inimeste ja kogukondadena kestmajäämise võimalikkust.

“Meie kavandatav kultuuriprogramm puudutab väga erinevaid teemasid alates pärimuse ja oskuste põlvest põlve viimisest kuni vaimse tervise ja globaalse loodushoiuni. Sündmused, mis tiitlivõidu korral nii Tartus kui Lõuna-Eestis toimuvad, on seega mõeldud meile kõigile,” selgitab Kask, kes on ka Tartu 2024 kandidatuurimeeskonna vastutav projektijuht.

Tartu 2024 sündmus Räpinas ei piirdu vaid aktiivsete kogukonnaliikmete aruteluga. Samal päeval toimub lastele Räpina Ühisgümnaasiumis Tartu Elektriteatri animatsioonitöötuba, kus valminud teoseid esitletakse pärast aruteluõhtut algava kinoseansi sissejuhatusena. Seejärel toob Elektriteater vaatajateni Sergei Kibuse 2018. aasta animatsiooni „Teofrastus“, viimase valmimisest vändatud making of-filmi ning Ants Tammiku soomaastikke vaatleva loodusfilmi „Habras maailm“ (2016).

Euroopa 2024. aasta kultuuripealinn Eestist selgub käesoleva aasta augusti lõpus. Hetkel arendatakse välja mahukat lõppvooru kandidatuuriraamatut ning valmistutakse rahvusvahelise žürii hindamisreisiks. Tartu taotleb Euroopa kultuuripealinna tiitlit koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega ning tänaseks on kandideerimise protsessi kaasatud ligi tuhat erinevate elualade esindajat; valmivat lõppvooru taotlust aitab järjepidevalt koostada umbkaudu sada inimest.

Sarnased arutelupäevad Lõuna-Eestis toimuvad veel 28. märtsil Suures Munas Võrumaal, 10. aprillil Alatskivi lossis Tartumaal ning peagi selguval kuupäeval ka Valgamaal.

Euroopa kultuuripealinn on Euroopa suurim kultuuriprojekt. Tiitlit antakse välja 1985. aastast ning igal aastal kannab seda kaks linna Euroopa eri riikidest. Konkursi sihiks on innustada kultuurist kantud arengut nii professionaalsel kui kogukondlikul tasandil. Tiitli pälvinud linn alustab programmi elluviimist kohe pärast korraldusõiguse võitmist - tiitliaasta on seega vähemalt neli aastat kasvanud kultuuri-, kunsti-, ja haridusprogrammi ning turundustegevuste kõrgpunkt.