:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/09/11853602t1h3152.jpg)
Keskkonnaamet koostöös Põlva vallaga korraldab teisipäeval Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses ristimetsadele pühendatud infopäeva „Kultuuripärand ja looduslikud pühapaigad metsas – Kagu-Eesti ristipuud“.
Põlvas peetakse ristimetsade infopäeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Osa suuri ristipuid on võetud varasematel aegadel looduskaitse alla, aga suure osa ristimetsade säilimine sõltub maaomanike heast tahtest. Et säilinud ristimetsi ja -puid hoida, on Muinsuskaitseamet algatanud nende kaitse alla võtmise. Infopäeva korraldamegi selleks, et selgitada maaomanikele ja teistele huvilistele ristipuudega seotud traditsioone ja võimalusi puude kaitsmiseks. Lisaks tutvustatakse ristipuude kultuurimälestiseks tunnistamise protsessi,“ lausus Keskkonnaameti Lõuna regiooni kultuuripärandi spetsialist Lilian Freiberg.
Infopäevale oodatakse kõiki, kes soovivad ristipuudest enam teada saada või kelle tegevus mõjutab meie ristimetsade säilimist. Maailmaski unikaalset kultuuripärandit aitab mõista ristipuude ja -metsade uurija ning Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade ekspertnõukogu juhataja Marju Kõivupuu. Päeva teises pooles minnakse Kõivupuu juhendamisel vaatama erinevaid näiteid Põlva ümbruse ristimetsadest.
„Eesti traditsioonilise matusekombestiku üks rituaale on risti puusse lõikamine lahkunu viimsel teekonnal kodust surnuaeda. Risti lõikab reeglina puusse lahkunu meessoost sugulane. See omanäoline toiming on seotud ürgvana uskumusega puust kui hinge asupaigast. Puusse ristimärgi lõikamine kuulub veel tänapäevalgi Lõuna-Eesti matusekombestikku – ristimärkidega puud meie looduses on unikaalsed piirkondliku surmakultuuri tunnusmärgid. Infopäeval arutamegi, milline on ristipuude tähendus tänapäeval ja miks on vaja neid hoida,“ lausus Kõivupuu.
Ristipuid ja -metsi võib tänapäeval näha vaid Kagu-Eestis. Nelja Kagu-Eesti maakonna teedel on välja kujunenud traditsioonilised ristilõikamise kohad – ristimetsad, küla ristipuud või individuaalsed puud. Kohalike inimeste jaoks on need pühad tunnusmärgid inimese ja looduse pikaajalisest religioossest suhtest.