Päevatoimetaja:
Mati Määrits
766 3888

Võrumaale plaanitakse 200 km pikkust motorada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Alar Johanson saab volikogu liikmeks.
Alar Johanson saab volikogu liikmeks. Foto: Arved Breidaks
  • ATV omanikud saaksid legaalse võimaluse maastikul sõita
  • Pikk rada meelitaks kohale mototuriste
  • Kavas on ka motokeskuse arendamine

Motoentusiastid plaanivad Võrumaa lõunaserva metsade ja küngaste vahele rajada umbes 200 kilomeetri pikkuse n-ö igamehe motoraja, kus saaks sõltuvalt hooajast sõita ATV-de, endurotsiklite ja mootorsaanidega ilma et see maaomanikke ärritaks.

«Umbes kümnel protsendil juhiloa omanikest on olemas mingisugune maastikusõiduk, aga kuna avalikke radu Võrumaal pole, sõidab iga sellise sõiduki omanik seal kus juhtub ja vahepeal ka seal, kus ei ole lubatud,» võtab Rõuge motoklubi «Mägilased» pealik Alar Johanson asjade hetkeseisu kokku.

Kuna maaomanikud üldjuhul ATVga või talvel mootorsaaniga hobisõidu tegijaid oma väljadele või metsa alla «paarutama» eriti lubada ei taha, on Rõuge vallavolikogu keskkonnakomisjon, mida Alar Johanson samuti juhib, juba aasta aega kaasanud huvilisi, et koostöös rajada Missost Mõnisteni kulgev rada, kus motorahvas saaks legaalselt ühe pika ja väljakutseid pakkuva maastikusõidu ette võtta.

Maastik pakub mõndagi

Nüüd on seltskond, kuhu kuuluvad lisaks motohuvilistele ka RMK ja loodushoidjate esindajad, jõudnud nii kaugele, et rajakoridori esialgne plaan on kaardile maha märgitud. Rajakoridor on sõltuvalt oludest kolme kuni kümne kilomeetri laiune ning kulgedes sinka-vonka läbi Lõuna-Võrumaa ulatub selle pikkus paarisaja kilomeetrini.

«Me proovime selle teha nii, et rada läheks võimalikult palju läbi riigimaade,» selgitas Johanson. «Kus maaomanik on vastu, tuleb rada külateele välja kuni saab uuesti metsa või liinialusele tagasi keerata.»

Rada planeeritakse põhimõttel, et sõitu võib alustada ükskõik milliselt lõigult ning korraga ei pea 200-kilomeetrist distantsi läbima. Pileti saab lunastada mobiilirakenduse kaudu ja sõiduks saab valida just endale sobiliku maastiku.

Maastik on tulevasel rajal mitmekesine, pakkudes nii tasast kulgemist, künkaid, kuiva kui ka märga rattaalust. «Siin on maastik, mis pakub vaheldust ja on huvitav,» ütleb Johanson. «Kesk-Eestis midagi sellist pole. Kaua sa seal ühest kraavist ikka läbi sõidad.»

Motokeskus tooks turiste

Lisaks pikale rajale, on motomeestel mõttes rajada kas mahajäetud karjääri või lagedaks raiutud maatükile kompaktne motokeskus, kus saaks enne rajale minekut harjutada ja kus huvilistel oleks võimalik toimuvat jälgida. Kindlasti poleks see Johansoni sõnul krossirada, vaid mõeldud sõitmiseks ikkagi tavaliste ATV-de, mootorsaanidega.

«Meie mõte on tuua koledal ajal, kevadel ja sügisel kui Võrumaal midagi ei toimu, siia mototuristid. Kui Rõuge külje all selline asi tehtud saaks, oleksid turismitalud ka talvel rahvast täis,» sõnas Johanson.

Motoraja loomine on kirja pandud ka Rõuge valla arengukavasse ning edaspidi tuleb Johansoni sõnul luua raja arendamiseks kas mittetulundusühing või sihtasutus. Selle liikmeks oodatakse ka Rõuge valda, et anda ettevõtmisele suuremat kaalu.

Kui palju raja ja motopargi rajamiseks raha vaja läheb, pole veel kokku arvutatud. Peamised kulud on Johansoni sõnul seotud raja mahamärkimise, ettevalmistamise, mobiilirakenduse loomise ja raja hilisema hooldamisega. Üksi erakapitalist jääb suure motoplaani elluviimiseks väheks, mistõttu loodab Johanson leida toetust mõnest abifondist.

«Mõtlema peab suurelt, sest kui enamus ideid labidaga maha materdatakse, siis midagi jääb ikka järele,» sõnas ta. «Me ei tee seda äri pärast, vaid et see tulevikus vähemalt ots-otsaga kokku tuleks.»

Johanson avaldas lootust, et rada õnnestub vähemalt osaliselt käiku anda paari-kolme aasta pärast.

Tagasi üles