Monika Rogenbaum: maaelu eestvedajad ootavad vallavõimult tuge
11. märts 2019, 00:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valga vallavolikogu liige ja külaelu eestvedaja toob välja ettepanekud, kuidas saaks maaelu turgutada ja hääbumisest päästa.
Paljudes külakogukondades mõisteti juba paarkümmend aastat tagasi, et kodupaigas positiivsete muutuste esile kutsumine sõltub vähemalt osaliselt elanikest endast. Taipamine tõi kaasa arutelud kohtadel, külavanemate valimisi ja ümarlaudu, arengukavasid, talgu- ja külapäevi. Taasavastati kodukantide väärtusi, elustati vanu ja loodi uusi traditsioone.
Taheva piirkonna külad läksid tollase ärkamislainega kaasa, mistõttu ilmselt oli just see kant haldusreformijärgses Valga vallas ka esimeste seas, kes nägi muutunud olukorras vajadust uue külade arengukava koostamise järele. Oma mõtte- ja kirjatööga oleme nüüdseks ka valmis saanud. Samas tempos on püsinud Sooru küla, arengukava koostamisega hakkab tegelema Lüllemäe rahvas.
Taheva kandi kogukonnad otsustasid, et tulevikunägemus on väärt läbimõtlemist ja kirjapanemist ning seda tehti teadlikumalt ja eesmärgistatumalt kui kunagi varem. Põhjuseks ikka reaalne vajadus kogukonna suutlikkust tõsta, sest väga paljuski tulebki nüüd ise hakkama saada. Seadsime eesmärgid, ülesannete täitjadki on määratud kogukonna seast. Pürgime säästliku ettevõtluse, tugeva kogukonna ja väärt elukeskkonna poole.
Küla-, aleviku- ja asumivanematele tuleb ette näha kulude hüvitamine, milleks praeguses vallaeelarves pole kahjuks sentigi.
Eriline tähelepanu läheb paaril aastal Taheva, Karula ja Mõniste koostöövõrgustikule.
Kotuse koostöövõrgustik sai alguse viis aastat tagasi, et suurendada piirkonna majanduslikku elujõudu ning leida uusi elanikke ja külastajaid. Kõige suurem kitsaskoht on olnud palgalise eestvedaja puudumine. Suurepärane, et meil on inimesi, kes vabatahtlikena iga päev kogukonna tegevustesse panustavad, aga põhitöö kõrvalt on paratamatult ajavarud piiratud.
Taheva kant on harjunud tegema pidevat projektitööd ning kasutama kogukondliku arengu huvides oma kontakte. Nüüd aga saab Kotuse koostöövõrgustik kaheks aastaks innustunud koordinaatori – Rasmus Onkeli, kelle tööd on võimalik ka tasustada. Seega on piirkonna ettevõtteid, mittetulundusühendusi ja inimesi edaspidi näha ja kuulda senisest rohkem nii veebis, trükistel, koosolekutel, laatadel kui ka üritustel. Võtame hea meelega vastu külalisi, tutvustame kodukanti, aitame kohaneda. 2019. aasta suursündmuseks loodame kujundada suvise Kotuse uma üülaada Harglas.
Taheva kandi külade arengukava näeb ette ka edaspidi külapäevade, talgute ja õppereiside korraldamist. Rõhku pannakse Parmu ökoküla elujõulisuse tugevdamisele, Koikküla puhkeala arendamisele, Hargla kiriku remondile, piirkonna visuaalse atraktiivsuse ja heakorra tõstmisele. Soov on tähistada väärikalt Hargla kihelkonna 325. aastapäeva, jätkata noorte ellu kutsutud võrkpalli- ja kalapäeva traditsiooniga, luua kultuurisuhted Läti linna Gaujienaga. Loomisel on puukäsitööettevõte ja kohaliku toidu tooraine töötlemise keskus. Endisesse Hargla postkontorisse plaanitakse hostelit, töös on Ööbiku Ürditalu arenguplaanid.
Valga vallavõimule Taheva piirkonna külad oma arengukavaga kohustusi ei pannud, kuigi koostöö üle oleksime rõõmsalt üllatunud. Ühest küljest on selge ja tinglikult mõistetav, et suure vallalahmaka keskuses vaid poliitilisi jõujooni tunnistavatel vallajuhtidel on külade eluolu tunnetus kas puudulik või seda polegi. Teisest küljest tuleb nii küladel kui ka Valga linna asumitel enda tegevusega järelikult järjekindlalt tõestada, et vallavõim ei ole valinud õiget rada, kui ta kogukondade toetamisele ei pühendu ning neis loodavat väärtust vähetähtsaks peab.
Ettepanekuid Valga vallajuhtidele meil siiski on. Loodame, et neid peetakse põhjendatuks.
Normaalse rahastuse tagaks 50 000 eurot aastas, mis oleks iga ühinenud piirkonna kohta niigi vaid 10 000 eurot.
Esmalt võiksid vallavalitsuse ja volikogu liikmed toetada kogukondi külade arengukava koostamise protsessis, tutvuda valminud dokumentidega ja ka arvestada nendega.
Valga valla ajalehes on kogukondade tegevus siiani praktiliselt kajastamata jäetud, mistõttu tuleks nendega kontakt luua ning pühendada neilegi igas lehes ruumi.
Palume vallajuhtidel leida endas poliitiline tahe, et ometigi tekiks suurvallas õigusraamistik külavanemate, ümarlaudade ja piirkonnakogude tegutsemisvormidele. Kogukonnad on väärt sõna- ja otsustusõigust ning nüüdisaegne avatud valitsemist viljelev omavalitsus peaks selles suutma näha ka vallale kasulikku osalusvormi. Kui muud tõesti ei suudeta, siis vähemalt külavanemate statuudi vastuvõtmine tuleks viivitamata ära teha.
Avalikes huvides tegutsevad ühendused ootavad vallavalitsuselt oma tegevusele tuge. Haldusreformieelne praktika oli, et vallamajas sai iga selts juriidilist, raamatupidamislikku, ehitus- ja hangetealast nõu, samuti praktilist tuge projektide ettevalmistamisel. Selline toetus peaks olema ka uues omavalitsuses kättesaadav.
Kogukondasid tuleb vallaeelarve kaudu hakata toetama mõistuspärase summaga. Praegu on Valga valla 48 külale, kolmele alevikule ning linna asumitele kokku ette nähtud 12 000 eurot aastas. Summa jaotatakse lausa nelja projektivooru ning MTÜde tegevustoetuste kaudu.
Toetused saavad kogusummat arvestades olla pisikesed, samas halduskoormus seoses menetlustega on eelarvega võrreldes üüratu.
Selline tibatilluke rahastus ei kata kogukondade vajadusi ega loo võimalusi arenguks. Normaalse rahastuse tagaks 50 000 eurot aastas, mis oleks iga ühinenud piirkonna kohta niigi vaid 10 000 eurot.
Küla-, aleviku- ja asumivanematele tuleb ette näha kulude hüvitamine, milleks praeguses vallaeelarves pole kahjuks sentigi. Vabatahtlik töö ei peaks tähendama, et tegusatel inimestel tuleb sellele praegusega võrreldes veelgi enam peale maksta.
Hiljaaegu sai teoks külavanemate foorum Pärnus, selle aasta suvel on tulemas külade maapäev. Taolistest üritustest osavõtjate sõidu- ja osaluskulude hüvitamine oli haldusreformieelsel ajal omavalitsustele samuti tavapärane praktika, mille rakendamine suurvallaski oleks asjakohane.
Nii saavad osaleda ka need, kellel selleks pere kitsukesest eelarvest võimalik võtta ei ole. Samas saab vald omakorda juurde teadlikke ja pühendunud kogukondade eestvedajaid.