:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/28/7647651t1h40d7.jpg)
Hooldekodud soovivad dementsusega inimestele sobivaks kohandada kokku ligi 1000 teenusekohta, sealhulgas luua üle 200 uue koha, selgub äsja lõppenud taotlusvooru esialgsetest tulemustest. Kokku esitati 38 taotlust 2,2 miljoni euro ulatuses.
Dementsusega inimestele kohandatakse ligi 1000 hooldekodukohta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Dementsusega inimestele on vaja toetavat füüsilist keskkonda, mis oleks turvaline, hubane ja toetaks igapäevast toimetulekut. Tavapärane hooldekodu keskkond ei pruugi selleks alati sobilik olla ja keerulisematel juhtudel on hooldekodud inimese vastuvõtmisest keeldunud,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Just dementsusesõbralike hooldekodudega parandame abi kättesaadavust ja kvaliteeti.“
Sotsiaalkaitseminister rõhutas ka, et dementsus vajab ühiskonnas suuremat tähelepanu. „Dementsusega seotud psühholoogilised ja käitumuslikud eripärad ning vähene teadlikkus dementsuse kulgemisest toovad kiire sotsiaalse hääbumise. See on keeruline nii inimesele endale kui ka tema lähedastele – ajaga suureneb hooldusvajadus, ent vajalik tugisüsteem on veel väljaarendamisel,“ sõnas minister Iva.
Dementsusesõbralike teenusekohtade kohandamiseks laekus taotlusi neljateistkümnest maakonnast kokku 38, millest 26 esitasid kohalikud omavalitsused ja 12 taotlust erahooldekodud. Kohtade kohandamiseks ja uute loomiseks taotletakse kokku 2,2 miljonit eurot, riigieelarvest on ette nähtud 1,5 miljonit eurot. Taotlusvoorule järgneb taotluste läbivaatamine ja hindamine, toetuste otsused on plaanis teha hiljemalt aprilli lõpuks.
Riik toetab kohanduste tegemisega seotud kulusid nagu projekteerimine, ehitus-, sise- või maastikuarhitektuurialased tööd, ehitusmaterjalid ja -tööd, dementsusega seotud erivajadusele sobiva statsionaarse mööbli, seadmete ja inventari soetamine või paigaldamine. Iseäranis oodatud olid erinevate tehnoloogiliste lahendustega projektid, kus elanike turvalisuse ja elukvaliteedi tagamiseks on kasutusel näiteks kaugjälgimissüsteem ja kukkumisandurid. Toetuse tingimuste ja hindamismetoodika aluseks oli MTÜ Elu Dementsusega 2018. aastal tehtud ekspertanalüüs. Toetuse maksimaalne osakaal projekti kogumaksumusest on 85%, toetuse maksimaalne suurus taotleja kohta on 100 000 eurot, millele lisandub omaosalus.
Dementsuse valdkonnaga tegelemiseks loodi mullu ka riigi rahastusega dementsuse kompetentsikeskus, mille eesmärk on nii dementsusega inimeste endi, nende lähedaste, teenuseosutajate, KOVide kui ka ühiskonna teadlikkuse tõstmine dementsusest. Kompetentsikeskus pakub näiteks tugivõrgustikku, ekspertnõustamist ja teeb spetsialistide väljaõppeks koostööd õppe- ning teadusasutustega.
Ühe esimese teenusena on tänavu jaanuarist avatud dementsuse infoliin 6 446 440, mis nõustab dementsusega diagnoositud inimesi ja nende lähedasi, aga ka spetsialiste ja teenuseosutajaid.
„Pikk tee on veel minna, kuid esimesed suured sammud on nüüdseks tehtud. Soosime inimeste iseseisvat toimetulekut võimalikult pikaajaliselt oma kodus, kuid raskematel juhtudel ei tohiks hooldamine olla lähedaste jaoks pealesunnitud valik. Läbi erinevate toetavate meetmete saab riik aidata hoolduskoormusega inimestel oma töö- ja pereelu, aga ka hooldamist ühitada endale sobivamal moel. See on eesmärk, kuhu pikaajalise hoolduse ümberkorraldamisel peame pürgima,“ lisas sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.