Katseeksitus: kuidas salat riiulis vohama panna?
/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)
15. märts 2019, 00:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
- Aianduskool katsetab riiulis köögiviljade kasvatamist
- Selguvad taimede parimad kasvutingimused
- Kodune riiuliskasvatus kogub maailmas üha hoogu
Suurlinnades üha populaarsust koguv köögiviljade kodune vertikaalkasvatamine sütitas Räpina aianduskooli läbi viima eksperimentide sarja, et selgitada välja parimad tingimused lehtsalati, rukola, peterselli ja teiste aiasaaduste koduseks n-ö riiulis kasvatamiseks.
Aianduskooli kasvuhoone kitsukeses, akendeta ruumis kõrguvad 20-kraadises soojuses kolmel tasapinnal riiulid, kus lehtsalat ja rukola teevad omas võistlusklassis viimaseid kasvupingutusi. Võistlus käib selle nimel, millisel tasapinnal saavutavad taimed kõige suurema massi. Kasvutingimused on eri tasapindadel erinevad, mistõttu pole võidusirgumine päriselt aus jõukatsumine ning võitvale riiulitäiele rohelisele saab tingimata osaks dopingusüüdistus.
Tegelikult ei toimu õppekasvuhoone selles päevavalguse eest suletud ruumis midagi kriminaalset. Käib hoopis katse selgitamaks välja parimad tingimused, kuidas linnarahvas saaks ka kodustes tingimustes endale igapäevast maitserohelist ja köögivilju suurema vaevata kasvatada.
Riiul vähendab ökojälge
«Kooli ülesanne on olla eesrinnas ja näidata, mida on maailmas uut ja see on aianduse valdkonna uus ja innovatiivne osa,» räägib aianduskooli õppemajandi juht Urmas Roht kahele riiulireale osundades. Tegemist on nutikate kasvuriiulitega, kuhu külvatud taimede kastmine ja väetamine käib täielikult automaatika abil, nagu ka LED-valguse doseerimine.
«See on tänapäeval väga kiiresti arenev trend,» jätkab Roht. «Kogukonnad tahavad endale kasvatada köögivilju ja maitsetaimi seal, kus nad ise elavad, mitte jätta suurt ökoloogilist jalajälge ning tuua neid Lõuna-Ameerikast.»
Köögiviljade vertikaalkasvatamine on eelkõige levinud suurlinnades. Tehiskeskkonnas elavad inimesed igatsevad taga rohelust ning kodus köögivilja kasvatamine on üks viis, kuidas maaeluga ikkagi niitipidi ühenduses olla. Et aga vaba peenramaad linnas napib, on hakatatud selleks kasutama riiuleid ehk vertikaalkasvatamist.
«Kui idapool, Jaapanis ja Singapuris, on see vaga populaarne, siis Euroopas praegu veel tagasihoidlik, kuna tehnoloogia on liiga kallis. Aga see on arengufaasis,» kinnitab aiandusfirma Horticom tegevjuht Karol Kõrm.
OÜ Horticom on koos automaatseid kasvatussüsteeme tootva ettevõttega Click & Crow aianduskoolile alustatud köögiviljade riiuliskasvatamise eksperimentide sarjas partneriteks. «Kõigepealt ootame katsete tulemused ära, siis saab võrrelda ja vaadata, milliseks kujuneb toote omahind ja kas sellel Eesti tingimustes on tulevikku,» sõnas Kõrm.
Kuigi Horticom tarnis koolile kasvuriiulid, pole ettevõtte peamine huvi seotud riiulite müügiga. «Eesmärk pole riiuleid müüa, vaid aidata kaasa, et inimestel endal oleks võimalik rohkem aiandusega tegeleda, iseendale taimi kasvatada,» kinnitas Kõrm.
Midagi peab ka ise teadma
Kuid isegi siis, kui riiuliviljade kasvamist juhib ja korraldab automaatika, leidub seal küllalt muutujaid, mille inimene peab ise määrama. Olgu selleks kasvusubstraat, väetise kangus, valguse hulk ja spekter – need valikud peab tegema inimene. Siin tahabki Räpina aianduskool oma katsete sarjaga anda riiuliskasvatajaile abikäe ning selgitada võhikute jaoks välja, millistes tingimustes üks või teine köögivili kõige nobedamalt köögiküpseks saab.
«Me saame ühe ja sama kultuuri, praegusel juhul salati ja rukola, kasvamist vaadelda erineva valgusspektri käes, saame kasutada kasvatamiseks erinevaid substraate, muuta päeva pikkust,» selgitab Urmas Roht. «Igal tasapinnal on erineva spektriga LED-valgustus.»
Iga katsetsükli lõpus kaaluvad õpilased taimemassi üle ja nõnda sünnib teadmine, kuidas vett, valgust ja väetist koduses tingimuses näiteks salatitaime kasvatamiseks doseerida. Lisaks mõõdetakse ära ka salatilehtedes sisalduv nitraatide kogus.
«See on minilabor, mis annab hästi suured võimalused katsetada, proovida, leida kõigile kultuuridele oma optimaalsed kasvutingimused. Me saame siin teha teadust,» lisab Roht.
Järgmiste taimedena võtavad Räpina aianduskooli võistluskastised koha sisse basiilik ja petersell.
