Eesti keele püsima jäämine sõltub meist endist

  • Keeleteadlane on paberajakirjanduse keelekasutusega üsna rahul, kuid probleeme esineb just veebiajakirjanduses.
  • Reet Kasiku arvates ei ole mõtet kahelda eesti keele kestlikkuses.
  • Kasiku arvates tuleb pingsalt jälgida seda, et ingliskeelne teadus ja kõrgharidus ei tõrjuks eesti keelt ülikoolidest täiesti välja.

Õppejõud Reet Kasik ütleb, et Eesti riigil ei oleks mingit alust ega olemasolu mõtet, kui siin ei kõneldaks eesti keelt.

FOTO: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

Pikaaegne õppejõud ja keeleteadlane Reet Kasik räägib, et pole mingit põhjust kahelda eesti keele kestlikkuses, kui me temast ise vabatahtlikult loobuda ei soovi. Kasiku sõnul sõltub eesti keele püsima jäämine meist endist.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Mis seisus eesti keel praegu on?

Ei ole põhjust nuriseda. Riigikeelena on eesti keele staatus tagatud põhiseadusega. Tänu riiklikele programmidele ei ole meie keel kunagi olnud nii hästi uuritud, kirjeldatud ja korraldatud kui praegu. Luuakse uusi kõrgtehnoloogilisi keelerakendusi. Valminud on suured eesti keele korpused, mis võimaldavad senisest palju põhjalikumat vaadet keelde.

Tagasi üles