Galerii: Sajad noored kogunesid Võrru kevadisele õpilaslaadale

Tomi Saluveer
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Võru Kagukeskuses peeti laupäeval üle-eestilist õpilasfirmade kevadlaata. Kohalike õpilasfirmade kõrval pakkusid on tooteid ja teenuseid ka ettevõtlikud noored Tallinnast ja Tartumaalt. Laadale oli ennast kirja pannud ligikaudu 70 noortefirmat.

«Õpilasfirmade tegevus läheb Kagu-Eestis iga aastaga üha populaarsemaks,» rääkis Võru gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits, kes oli ka laupäeval Kagukeskuses toimuva laada üks korraldaja. «Õpilaste edu taga on kindlasti varasemate aastate edulood. Mul on hea meel, et ka kohalikud põhikoolid on leidnud üles minifirmade programmi.»

Õpilasfirmat eristab minifirmast õpilats vanus. Õpilasfirmasid teevad gümnasistid, minifirmasid aga põhikooli viimase kooliastme, 7.–9. klassi õpilased. Muu tegevus on enam-vähem sama. Kõigil neil peab olema juhendaja, samuti peab mõlemal juhul olema ettevõttes vähemalt kolm liiget. «Tuleb õppida meeskonnatööd,» lisas Kurvits.

Reaalsest ettevõtlusmaailmast eristab õpilaste tööd Kurvitsa sõnul aga see, et õpilasfirmadel on alati algus ja lõpp, sest nad peavad saama ka ettevõtte likvideerimise kogemuse. Nad saavad tegutseda kooli programmi ajal vaid üheksa kuud, seejärel tuleb tegevus lõpetada. Edasi tegutsemiseks tuleb luua osaühing ja sukelduda siis juba ametlikku ettevõtlusmaailma.

«Õpilasfirma sarnaneb aktsiaseltsile: on aktsiad, aktsionärid, aktsiaraamat ning kasumi jagamine,» kirjeldas üle-eestilist laata korraldav mees. «Poisid-tüdrukud saavad väikese aktsiaseltsi tegevuse algusest lõpuni läbi mängida. Ka raamatupidamine sarnaneb pärisfirmadele.»

Tagasi üles