Lõuna-Eesti koondub pealinnarallis Tartu selja taha
/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)
18. märts 2019, 00:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/17/11873327t1hb991.jpg)
- Lõuna-Eesti haistab Tartu kultuuripealinna tiitlist omakasu.
- Tartlased otsivad Lõuna-Eestist erilisi asju.
- Õpetame eurooplastele aega kultuurselt maha võtma.
Euroopa kultuuripealinna tiitlit jahtivad tartlased alustasid ringsõitu Lõuna-Eesti maakondades, et koguda tuge ja mõtteid, kuidas võita Emajõelinnale ihaldatud tiitel, millest peaks kasu tõusma ka tartlaste selja taha koonduvatele lõunapoolsetele valdadele ja linnadele.
«Meie kontseptsiooni väga oluline märksõna on «omapära». See, mida saab kogeda ainult Tartus, ainult Lõuna-Eestis, on väärt terve Euroopaga jagamist,» rääkis Tartu Euroopa kultuuripealinna vastutav projektijuht Erni Kask.
Mis kunstiga ellu jääda?
Et leida viimse ivani üles kõik omapärane, korraldas Tartu 2024 kultuuripealinna meeskond neljapäeval Räpina loomemajas esimese aruteluõhtu, kus keskenduti Põlvamaa väärtustele. «Ootame inimeste mõtteid, meelestatust ja julgeid ideid, mis võiks olla ellujäämise võti selle koha ja piirkonna jaoks,» lisas Kask. «Peame mõtlema, millised on tegurid, mis aitavad meil ellu jääda külana, kogukonnana, linnana, piirkonnana. See on üks suur eesmärk, mida saavutada, rada, mida käia.»
Poolteist tundi kestnud arutelu käigus pakuti välja mitmeid Põlvamaa eripära rõhutavaid märksõnu, mis võiksid olla ühel või teisel viisil Tartu kultuuripealinna programmi osaks. Olgu selleks Lämmijärv, kus asub Euroopa põlispiir, vanausulised, aga ka fakt, et Põlva maakond oli okupatsiooniaastail ainus rajoon, kus Nõukogude armee alaliselt kohal polnud, nagu sedastas Räpina loomemaja juhataja Leo Kütt.
«Puhas loodus, puhast toit, väga rikas kultuuripärand, Räpina aianduskool… kõige sellega saab pakkuda lahendusi kohati ennast juba segaseks jooksvale maailmale,» lausus arutelu järel Tartu linnapea Urmas Klaas. Kuidas aega maha võtta, tervist hoida, kuidas pakkuda keskkonnasäästlikke lahendusi ning heastada digimaailma negatiivseid mõjusid, on Klaasi sõnul teemad, kus Põlvmaal on pakkuda lahendusi kogu Euroopale.
Tartu võit = Lõuna-Eesti võit
«Kogu meie piirkonnale tuleb see väga kasuks, kui Tartu kultuuripealinna tiitli võidab,» kinnitas Leo Kütt. «See hoiab meid pildil. Mida rohkem saame levitada oma kultuuri, seda enam tuleb raha teenusepakkujatele, mis on omakorda tõukeallikas meie kultuurile.»
«Tartu kandideerib Euroopa kultuuripealinnaks koos oma heade naabrite Lõuna-Eesti omavalitsustega, et Euroopa kultuuripealinna tiitlist võidaksid ka Tartu lähipiirkonnad,» lisas Urmas Klaas.
Tartu konkurent Euroopa kultuuripealinna tiitli nimel peetavas võistluses on mullu ohtralt riiklikku tähelepanu saanud Narva. Teisalt on Narva linnavõim olnud kultuuripealinnaks saamise perspektiivi suhtes pigem ettevaatlik, mis pealtnäha on teinud Tartu šansid väga suureks.
«Tartul ei ole kultuuripealinna tiitel kindlasti käes,» tõrjus Erni Kask. «See selgub augusti viimasel nädalal pärast seda kui rahvusvaheline žürii on külastanud Tartut, kus me esitleme ka Lõuna-Eestit kõigi oma tugevuste ja nõrkustega, mida muutma peaks.»
Räpina tuntuim inimene, muusik ja literaat Aapo Ilves on selles küsimuses reljeefsem: «Kui Narva peaks võitma, oleks see karm poliitiline otsus ja ärategemine. Tartu on nagunii Eesti kultuuripealinn ja maailma pealinn, asi see siis Euroopa kultuuripealinn olla ei ole.».
Kokku on Tartul kavas kultuuripealinna aastal Lõuna-Eestis läbi viia umbes tuhat kultuurisündmust. Tartu meeskonna järgmised kohtumised toimuvad 28. märtsil Suure Muna kohvikus Haanjas ja 11. aprillil Valgas, et arutleda vastavalt Võrumaa ja Valgamaa panuse üle kultuuripealinna programmi.
Tartu tuleb ära vormistada
Aapo Ilves, kuulus räpinlane
Tartust peaks kindlasti saama Euroopa kultuuripealinn. See on vormistamise küsimus, sest Tartu juba on vähemalt Eesti kultuuripealinn.
Tartu ja Räpina on huvitavalt seotud juba sedakaudu, et Räpina sõprusvald Kangasala on otsapidi väga tihedalt Tartu sõpruslinna Tampere küljes ja mina olen võib-olla üks väheseid, kui mitte ainus, kes on neid sidemeid ära kasutanud. Olles kirjanike liidu Tartu osakonna kaudu Tamperes residentuuris, aitas Tampere linna kultuuriosakond Kangasala vallaga asju ajada ja seal esineda.
Suhtlemine on alati suureks abiks, sest kui me istume enda pool kodus ja oleme maailma kõige kõvemad tegijad, siis see ei tööta, ei vii kuhugi.
Räpina on Tartule andnud ka linnapea (Urmas Klaas on pärit Räpinast - toim) ja mina olen kirjanike liidu Tartu osakonnaga seotud 20 aastat – mul on Tartu kirjanike maja võtmed vöö peal. Nii et teeme selle kultuuripealinna ära ja Räpina on selle loogiline osa.