Jüri Siim: naabrivalve on odavaim viis turvalisust tõsta

Jüri Siim  Foto: Erakogu

Liikudes meie teedel ja tänavatel, torkavad tihti silma oranžid tahvlid teede ääres postide küljes või linnades majaseintel kirjaga «Naabrivalve piirkond». Üsna tihti jäävad need aga inimestele arusaamatuks.

Naabrivalve eesmärk on tõsta elanikkonna turvalisust kodudes ja lähiümbruses elanike endi aktiivse tegutsemise tulemusel. Ühingu tegevusse kaasatakse naabrid, politsei, kohalik omavalitsus ning MTÜ Eesti Naabrivalve.

Inimesed on hakanud üha rohkem tunnetama vajadust kaitsta oma vara ja turvalist elukeskkonda. Tihti on kuulda öisel ajal ringi liikuvatest võõrastest autodest. Kurikaelad on külas käinud valveta suvemajades. Puhkerajoonides on tihti probleemiks võõrad, kes ei allu kohalikule korrale. Sellised juhtumid on viinud kogukonna vajadusele otsima võimalusi turvatunde tõstmiseks.

Ühise tegevusega on aga võimalik hoida enda ja naabrite elukeskkond ohutu. Naabrivalve pakub selleks ideaalseid tingimusi ja on odavaim turvalisuse tõstmise viis. Politsei läbi viidavatel aruteludel toovad osavõtjad ikka ja jälle ühe võimalusena välja naabrivalve tegevuse. Kogukonna koostöö toimib põhimõttel hooli, märka, reageeri. Naabrivalve abil on lihtsam üksteisega tuttavaks saada ja niimoodi on kergem märgata võõraste kahtlast tegevust.

Naabrivalve plakatid ja kleebised eristavad teie piirkonda ning teevad teie tegevuse nähtavaks ka teistele. Sektorivanematega vesteldes ilmneb, et juba vastavate plakatite ülesseadmine loob turvalisema elukeskkonna, aidates samas kaasa ka headele suhetele tuttavate vahel.

Valvesektorid on loodud enamikus maakondades. Kokku on liitunud majapidamisi üle 11 000 enam kui 550 paigast üle Eesti. Aastas keskmisena luuakse 25 uut naabrivalvepiirkonda.

Valga-, Võru- ja Põlvamaal on seni loodud 19 naabrivalve piirkonda 321 liitujaga. Valga linnas aga ei ole seni ühtegi sektorit.

Hiljuti sõlmiti leping Valga vallas Tsirguliina elanike algatusel. Sektori vanema Marek Käisi arvates julgustab naabrivalvega liitumine inimesi teatama oma tähelepanekutest ja korrarikkumistest, millesse nad seni ehk ei sekkunud. «Meil kõigil on turvalisem teades, et häda korral ei jää naaber ükskõikseks pealtvaatajaks,» nentis Käis.

Valga vallavanem Margus Lepik tunnustas lepingu sõlmimisel Tsirguliina elanike aktiivsust oma kodukoha turvalisuse tagamisel. Ta usub, et sealse rahva algatus on eeskujuks teistelegi Lõuna-Eesti kogukondadele ja korteriühistutele.

Valga-, Võru- ja Põlvamaal on seni loodud 19 naabrivalve piirkonda 321 liitujaga. Valga linnas aga ei ole seni ühtegi sektorit. Loodetavasti annab see kirjutis mõtlemisainet.

Eesti Naabrivalve ühingult saab tellida turvalisusealaseid koolitusi, kus osalejatele annavad soovitusi politsei, päästeameti, kohaliku omavalitsuse ja naabrivalve esindajad. Populaarsed on maakondades korraldatavad ohutuspäevad, kus samuti vajalikku teavet saab.

Esmane on siiski hoolivus oma naabrite suhtes. Kui sina aitad naabrit, aitab tema sind.

Mõelge juba täna, kuidas teil endal on võimalus üheskoos naabritega kodu ja koduümbrus turvalisemaks muuta. Henry Ford on öelnud: «Kui kõik liiguvad edasi koos, siis kordaminek tuleb iseenesest.» Koos minnes ootab kordaminek ka naabrivalvega liitujaid. Tuleb vaid astuda esimesed sammud. Sõbralik naeratus ja tere naabrile olgu esimene samm, et muuta tõeliseks koduks piirkond, kus elate.

Eesti Naabrivalve on välja töötanud teenuse üksi elavate või suure osa päevast üksi kodus veetvate inimeste jaoks, kes võivad õnnetuse korral jääda hätta abi kutsumisega. Ehkki paljud eakad või puudega inimesed saavad igapäevase eluga hästi hakkama, on randmel kantav häirenupp õnnetuse korral asendamatu abivahend. Õnnetusest teada andmiseks piisab nupule vajutusest ja appi on valmis ruttama koolitatud vabatahtlik, tuttav ja usaldusväärne inimene lähikonnast. Täpsemat infot saab selle kohta meie kodulehelt.