Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Jääle enam minna ei tohi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Päästeamet kutsub kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogudel viibimisel.
Päästeamet kutsub kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogudel viibimisel. Foto: Elmo Riig

Esmaspäevast on keelatud siseveekogude jääle minek kõikjal Eestis. Keelu eesmärk on ennetada õnnetusi ja säästa inimelusid.

«Kevadised sulailmad on muutnud jää väga hapraks ja sellel liikumise eluohtlikuks,» rääkis päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala. «Isegi hea ujumisoskusega on jääauku kukkumine ohtlik. Esiteks võib sealt omal jõul välja saamine osutuda väga keeruliseks, teiseks võib täiskasvanud inimene kaotada külmas vees teadvuse juba loetud minutitega, lapsed ja eakad aga veelgi kiiremini,» ütles Mikko Virkala.

On ääretult oluline, et lapsevanemad hoiaks oma lastel veekogude läheduses silma peal ning räägiks nendega nõrga jääga kaasnevatest riskidest. Kalameestel tasub aga silmas pidada, et ükski kala ei ole seda väärt, et jätta veekogusse oma elu.

Sellest nädalast võtab päästeamet siseveekogude jääohutuse erilise tähelepanu alla. Päästjad teevad patrullkäike oma piirkonna populaarsemate kalastuskohtade juurde, et kontrollida keelu täitmist ning end teadmatusest ohtu panevaid inimesi hoiatada. Vajadusel kaasavad päästjad jääl viibimise keelu eirajate korralekutsumiseks politsei- ja piirivalveameti. Jääle mineku keelu tahtlikke eirajaid ähvardab sunnimeetmete rakendamine, väärteomenetlus ning rahatrahv.

Möödunud aasta kevadperioodil märtsist maini uppus Eestis 8 inimest. Kokku uppus 2018. aastal 43 inimest.

Märksõnad

Tagasi üles