Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)
Sulbi küla lambalaudas kostab talve eelviimasel päeval läbisegi hiljuti sündinud tallede hele määgimine, millele sekka vanemad villaandjad aeg-ajalt madalal toonil mõne konkreetsema «mää» või «möö» lisavad. Ja kuigi talleootel lambamammasid on aedikus oma aega ootamas veel üksjagu palju, on kõige kiirem talleralli kevade alguseks siiski läbi saamas.
«Meil algas lammaste poegimine jaanuari teisest nädalast ja kevadeks saab see läbi. Talv on rahulik aeg, siis saab lammastega tegeleda, aga kevadel tuleb põllule minna,» ütleb Väikeroosu talu peremees Ivar Rosenberg (34).
Varem ainult teraviljakasvatusele pühendunud Väikeroosu talus alustati lammaste pidamist 2011. aastal. Tollal seemneks võetud paarikümnest loomast on praeguseks kasvanud 350-pealine kari.