R, 9.12.2022

Opositsioon kõigutab vallajuhi tooli

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Opositsioon kõigutab vallajuhi tooli
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tõrva vallavanema Maido Ruusmanni sõnul on umbusalduse algatajatel kas puudulikud teadmised või otsivad nad lihtsalt tähelepanu.
Tõrva vallavanema Maido Ruusmanni sõnul on umbusalduse algatajatel kas puudulikud teadmised või otsivad nad lihtsalt tähelepanu. Foto: Arvo Meeks
  • Umbusaldusavaldusele kirjutasid alla sotsid ja üks Isamaa liige.
  • Eelarve menetlemise protsessis näeb opositsioon tõsiseid vigu.
  • Vallajuhi sõnul on tegu tähelepanu otsimise ja isikliku solvumisega.

Teisipäevasel Tõrva vallavolikogu istungil andis kuus opositsioonisaadikut üle umbusaldusavalduse Tõrva vallavanemale Maido Ruusmannile.

Sotsiaaldemokraat Tarmo Tamm ütles, et opositsioon tunneb tõsist muret selle üle, kuidas valda juhitakse. Eriti kahetsusväärseks peetakse eelarvemenetluse venimist ja seejuures väidetavalt tehtud protseduurilisi vigu. Vallavalitsus esitas tema sõnul 18. detsembri volikogu istungil vaid eelarve lühitutvustuse. Kusjuures eelarve ei olnud tasakaalus ega esitatud eelnevalt volikogu majandus- ja eelarvekomisjonile. Ka ei olevat vallavalitsus edastanud materjale teistele volikogu komisjonidele. «Vastu võetud eelarve on seega lähtuvalt Tõrva valla finantsjuhtimise korrast õigustühine.»

Vallajuht eitab rikkumisi

Ruusmann ütles, et umbusaldusavalduse koostajatel on kas puudulikud teadmised või soovitakse tähelepanu võita. Tema sõnul ei näe valla finantsjuhtimise kord ette, et esimesele lugemisele esitatud eelarveprojekt peaks olema tasakaalus.

«On tavapärane, et järgnevad ettepanekud ning täpsustuvad riigipoolsed toetusnumbrid. Nii viiaksegi eelnõu tasakaalu alles menetluse jooksul. Seetõttu on ka vähemalt kahe lugemise nõue.»

Vallajuht kummutas ka väite, nagu vallavalitsus oleks majandus- ja eelarvekomisjonile esitanud jaanuari lõpus 300 000 euro suuruse puudujäägiga eelarveprojekti. «See on sulaselge vale, nii esitamise aja, viisi kui summa osas ja seda väga olulisel määral.»

Samuti tunnevad umbusaldajad muret vähese kaasamise pärast vallas. Näitena viidatakse valla koolides toimuvale. Paljudel juhtudel polevat kaasatud ei õpetajaid, õpilasi ega kogukonda laiemalt. «Nii võib kaduda kogukonnatunne ning süveneda maapiirkondade hääbumine,» rääkis Tamm.

Eelkõige peetakse tema sõnul siinkohal silmas Hummuli põhikooli olukorda. Kuna õpilaste arv vähenes, tuli teha muudatusi struktuuris. Moodustatud on liitklassid ja vähenenud mõne inimese töökoormus. Koolijuht Evelin Tiivel tunnistas 5. veebruari volikogu istungil, et andis muudatustest personalile teada novembris-detsembris, ent ei teavitanud sellest kooli hoolekogu, vallavolikogu ega lastevanemaid. Tamme sõnul on vallavalitsus andnud koolile ka korraldused koondamiste kohta.

«Selliseid muudatusi ei tehta õppeaasta sees. Sellega on rikutud ka ühinemislepingut. Kuna volikogus selgus, et käsud tulid Tõrva vallavalitsuselt, peab vastutust kandma vallavanem koos vallavalitsuse liikmetega,» rõhutas Tamm.

Lisaks on tema sõnul vallas ametist lahkunud kultuuri- ja noorsootööga seotud inimesi, kellele ei sobivat praegune valla juhtimisstiil. Ühele koolidirektorile on näiteks Tamme sõnul korduvalt helistanud abivallavanem ja nõudnud temalt nii-öelda omal soovil lahkumist.

Tamme ja Ruusmanni vastasseisu näivad olevat tugevdanud ka äsjased parlamendivalimised.

Ruusmanni sõnul ei vääri etteheiteid kaasamise ja koolide osas isegi kommentaari, kuna näiteks koolide ümberkorraldamise õigus on volikogul ja valla allasutuste töökorralduse eest vastutab iga asutuse juhataja enda alluvatega.

Tamme ja Ruusmanni vastasseisu näivad olevat tugevdanud ka äsjased parlamendivalimised, kus mõlemad kandideerisid. Kumbki valituks ei osutunud, küll sai vallavanem pea neli korda rohkem hääli. Ruusmanni väitel on üks Tamme erakonnakaaslane rääkinud, et kunagisel Helme vallajuhil oli soov saada riigikogu valimistel temast rohkem hääli. Kuna aga läks vastupidi, on Ruusmanni sõnul saanud uut toitu pettumus, mis tabanud Tamme, kui ta kaks aastat tagasi valimiste järel valla juhtimisest eemale pidi jääma.

Viimaseks piisaks karikas võis aga umbusalduse algatajatele tema kinnitusel saada, et sotsiaaldemokraatide ridades volikokku valitud Indrek Sarap liitus Reformierakonnaga.

Seda, et umbusaldus läbi läheks, vallavanem ei usu. «21-liikmelisest volikogust nõustus allkirja avaldusele panema kuus inimest. Ka kõik opositsiooni liikmed ei toetanud ettevõtmist,» rõhutas ta.

Fraktsioonikaaslased eri meelt

Ilmselt viitab vallajuht siinkohal Isamaad esindavale Ilmar Kõverikule, kes kinnitas ka Lõuna-Eesti Postimehele, et ei kavatse umbusaldajatega ühineda. Tema hinnangul on varem linnapea ametit pidanud Ruusmann üks tegusamaid juhte üldse, kes Tõrval olnud.

Seevastu tema fraktsioonikaaslane Kalle Vister oli üks umbusaldusavalduse algatajatest. «Eks peapõhjus ole ikka selles, kuidas eelarvega toimiti,» selgitas ta. Samas nentis Vister, et vaadates volikogu koosseisu, ei pruugi umbusaldus läbi minna.

Kahe saadikuga volikogus esindatud oleva ja koalitsiooni poolele kuuluva Keskerakonna esindaja Evelin Kuljus ei usu samuti, et umbusaldus läbi läheks ega näe selleks ka põhjust. Siiani on koostöö koalitsioonis tema sõnul hästi toiminud.

Tarmo Tamm kinnitas, et umbusalduse algatajad ei hakka kedagi lubadustega üle ostma, vaid usuvad, et volikogu liikmed saavad ka südame ja mõistusega hääletada. «Umbusalduse avaldamise eesmärk on eeskätt olemasolevatele probleemidele tähelepanu juhtimine ja lahenduste leidmine.» Sama kinnitas Vister.

Umbusaldusavaldus tuleb päevakorda järgmisel Tõrva vallavolikogu istungil.

Märksõnad
Tagasi üles