/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/13/6779841t1hfb89.jpg)
Valitsus on kuulutanud 25. märtsi ühekordselt lipupäevaks, sest tänavu möödub 70 aastat 1949. aastal toimunud märtsiküüditamisest.
Esmaspäeval heisatakse märtsiküüditamise 70. aastapäeva puhul leinalipud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lipupäevadel heisatakse Eesti lipp meie ajaloos toimunud oluliste sündmuste või tähtpäevade ära märkimiseks. Valitsus võib ühekordselt otsustada Eesti lipu heiskamise riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ka muul ajal. Ühtsustunde väljendamiseks võivad lipu heisata ka kõik teised, teatas justiitsministeerium.
Esmaspäeval kell 16 toimub Eesti kommunismiohvrite memoriaalis Maarjamäel märtsiküüditamise mälestustseremoonia, kus avakõne peab president Kersti Kaljulaid. Sõna võtavad justiitsminister Urmas Reinsalu, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja Henri Zibo. Tseremoonia käigus avatakse neli uut nimeplaati, mis on pühendatud 200 kommunismiohvrile, samuti mälestusplaat teadmata kadunud ohvritele. Ohvrite lähedaste nimel peab kõne kirjanik Leelo Tungal.
Kell 18 on kõik oodatud süütama mälestusküünlaid Tallinnas Vabaduse väljakul, Tartus Raekoja platsil, Pärnus Iseseisvuse väljakul ja Narvas Raekoja platsil.
1949. aasta märtsis küüditati Eestist Siberisse üle 20 000 inimese.