Jaan Rapp: kahe tule vahel

Jaan Rapp

FOTO: Arvo Meeks

Jahimeeste tegevus on läbi aegade tekitanud vastakaid tundeid. Kui mõne meelest on tegu ühiskonnas olulist rolli täitvate inimestega, siis teiste arvates jõhkarditega, kes loomi-linde lihtsalt lõbu pärast kütivad.

Tegelikult on jahimehed looduses suuresti tasakaalu hoidjad. Tõsi, selle tasakaalu on paigast nihutanud eelkõige inimesed ise, kui nad on mõningaid loomaliike aastasadu oma tarbeks tapnud või ehitanud maju loomade asualale. Nüüd on aga olukord selline, et jahimeeste tegevuseta võib oluliselt kannatada meie kõigi elukvaliteet.

Seda, et elu ilma küttideta päris raske võib olla, tunnetame näiteks siis, kui hunt meie armsa õuekoera murrab või lambakarjas matti võtmas käib. Samuti siis, kui karu mesilas on laamendanud, kärntõves rebane koduaias luusib või kitsed põllul maiustavad. Mõistagi võiks taolisi näiteid oluliselt enamgi tuua.

Seejuures võib juhtuda, et mõnda loomaliiki ehk isegi nii-öelda hoogtöö korras küttida tuleb. Kõige ilmekam näide on seotud Eestit aastaid laastanud seakatkuga, mille puhul peaks loomade arvukus olema lõpuks sedavõrd väike, et see haiguse leviku lõpuks äärmiselt raskeks muudab. Eesmärgile on küll tublisti lähemale jõutud, ent haiguse taandumisest on kahjuks veel vara rääkida. Seega tuleb sigade tavalisest suuremahulisemat tapmist jätkata.

Võib juhtuda, et mõnda loomaliiki ehk isegi nii-öelda hoogtöö korras küttida tuleb.

Eriti keerulised tunduvad asjad olevat põdraga. Valgamaa jahimeeste pealik Rein Rosenberg avaldas juba kaks aastat tagasi arvamust, et põtrade küttimisega võiks veidi hoogu pidada. Laupäevasel trofeede hindamisel Valgas tõdes ka Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi asetäitja ja vanem trofee-ekspert Andres Lillemäe, et kohale toodud põdrasarvede vähesus viitab liigi üleküttimisele.

Seepeale tõdes aga Valgamaa jahimees Tõnis Balodis enda kogemustele viidates, et kui põtrade küttimisega mingis piirkonnas tagasihoidlik olla, võib suure tõenäosusega peagi laekuda kahjunõue mõnelt kohalikult maaomanikult, kelle valdustes põder kahju on teinud.

Jahimehed on seega tihti justkui kahe tule vahel. Kütid loomi, siunavad sind looduskaitsjad. Ei küti, siunavad sind maaomanikud ja koduloomade pidajad.

Selles olukorras on paljudele küttidele kasvanud päris paks nahk, mis iga kriitikanoodi peale ei värise. Nii aetakse oma asja edasi väärikalt ja loodust austades. Selline hoiak paistis silma ka laupäevasel kokkusaamisel Valgas. Kes aga neid põhimõtteid ei austa, sellel küttide ridades loodetavasti pikka pidu pole.

Tagasi üles