![Ene Kollak küüditati Siberisse 10-aastasena. Oli 25. märts 1949. Kaugel võõral maal oli ta perepea, hoolitsedes väikese õe ja haige vanaema eest. Kodumaale tagasi sai ta amnestiaga, olles 15-aastane.](http://f11.pmo.ee/FWGHcUyqtmkg02xvlK9rniCYEAc=/1442x0/filters:focal(979x399:994x414):format(webp)/nginx/o/2019/03/24/11892937t1h88a1.jpg)
Tellijale
70 aastat küüditamise algusest: «Püssimehed tulevad!»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
![Ene Kollak küüditati Siberisse 10-aastasena. Oli 25. märts 1949. Kaugel võõral maal oli ta perepea, hoolitsedes väikese õe ja haige vanaema eest. Kodumaale tagasi sai ta amnestiaga, olles 15-aastane.](http://f11.pmo.ee/FWGHcUyqtmkg02xvlK9rniCYEAc=/1442x0/filters:focal(979x399:994x414):format(webp)/nginx/o/2019/03/24/11892937t1h88a1.jpg)
Täna paneb Ene Kollak põlema suure valge küünla. Kohta, kus 70 aastat tagasi algas tema teekond tundmatusse, kaugele külmale maale. Siberisse. Ta küüditati koos väikese õe ja vanaemaga.