Korkuna mäel tervitati päikest

Valga muuseum tähistas esmaspäeval maarjapunapäeva Korkuna mäel Karula-mail Valgamaal.

Hommik algas päikesetõusuga kell 6.08. Võeti linnupetet ja mängiti laulumänge, andis teada muuseumi juhiabi-varahoidja Marju Rebane. Väge ammutas seltskond punasest kibuvitsateest, varasemalt on tehtud seda veinist või punasest viinast.

Maarjapunapäev tähistab rahvakalendris kevade algust. Päev on juba pikem kui öö. Ussidele ja mutukatele tuleb vanade uskumuste kohaselt just sel päeval hing sisse, karu tuleb pesast välja, paiksed linnud ehitavad pesi ja hakkavad munele, saabuvad rändlinnud ning havid pöörduvad järvedest jõgedesse kudema. Looduse elujõud ärkab, elu valmistub end jätkama ja taaslooma. Siitpeale ei tohi ilma linnupetet võtmata enam hommikul õue minna.

Maarjapunapäeval tuleks tõusta varakult enne päikesetõusu ja pesta nägu allikaveega ning võtta linnupetet – selleks sobisid keedumuna või jõhvikad. Seejärel läksid kõik koos vaatama, kuidas päev tõuseb.

Maarjapunapäev on eeskätt naiste püha: naised ei tee tööd, vaid käivad üksteisel külas ja lähevad hulgakesi kõrtsigi. Juuakse marjapuna – punast viina, veini, õlut – või süüakse jõhvikaid. Eks punane mahlgi ole punaks hea. Marjapuna joomine annab suveks tervist, jõudu ja head jumet. Siis «päike ei põleta mustaks» ja sääsed ei söö. Puna joonud tüdrukud saavat kergemini mehele ja poisid meeldivat tüdrukutele. Marjapuna joovad mehedki. Puna joomine kosutab elujõudu.

Sellel tehakse suuri ülepannikooke või laiu karaskeid. Võrtsjärve ja Peipsi kandis on söödud veel maarjapunapäeval kala või haugimarjakooki.

Tagasi üles