Tomi Saluveer: välismaalased meie tööpõllul (1)
/nginx/o/2017/11/07/7290737t1hf85f.png)
27. märts 2019, 00:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pagaritööstuses 20 lätlast saialiini ääres, köögiviljapõllul 10 ukrainlast kapsaid korjamas – selline on argipäev Kagu-Eestis. Kohalikke inimesi lihtsamateks töödeks ei jagu. Suured õmblustööstused Baltika ja Sangar teatasid eelmisel nädalal üksteise järel, et panevad oma tootmise Eestis kinni, sest eestlaste palgasoov käib neile üle jõu. Tööjõupuudus süveneb ka Põlvas, Võrus ja Valgas.
Kagu-Eesti suurim tööstus on 275 töötajaga Cristella, kus töötab ka 20 lätlast. Cristella personalijuht Maiken Orasson-Lõiv rääkis, et osa nendest elab Võrus, teine osa sõidab iga päev tööle piiri tagant, enamasti Valkast. Miks just lätlased? «Nad ütlevad, et Eestis on kindel, palk saadakse kätte, Lätis on see sageli probleem.»
Võru vallas asuv Jaagumäe talu kasutab juba aastaid Ukraina töölisi. Suurtootja hoiab sammu ka mehhaniseerimisega, kuid ilma lihttöölisteta siiski hakkama ei saada. «Eestist leiame võib-olla vaid mõne üksiku inimese, kes on nõus kapsakoristusele minema. Tööjõukulud ja toote hinnad ei kattu absoluutselt,» nendib taluperemees Mart Timmi ja kiidab ukrainlasi: «Loodreid nende seas ei ole ning pahandusi pole samuti olnud.»
Tööjõupuudus süveneb ka Põlvas, Võrus ja Valgas.
Miks teatud ametitesse inimesi ei leita? Põhjused on töötukassa hinnangul tihti madal palk, füüsiline ja vahetustega töö, vananenud oskused. Samuti on selliseid ameteid, mis nõuavad kutsestandardit, mida paljudel ei ole.
Põlvamaal on suurim puudus kokkadest, kliendi- ja puhastusteenindajatest. Lisaks on vajaka psühholoogidest, eripedagoogidest ja füsioterapeutidest. Vastava ameti omandanud töötajaid on Põlvamaal vähe ja spetsialistid käivad tööle teisest maakonnast. Sotsiaalvaldkonnas on puudus hooldajatest, tootmine vajab lihttöölisi ja spetsialiste, seda nii looma- kui taimekasvatuse valdkonnas, lisaks puidusektoris.
Valgamaal on suurim tööjõu puudujääk tervishoius ja ehituses. Oskustöötajatest on vajaka puidu-, tekstiili-, toitlustuse ja metallitööstuses ning metsanduse, transpordi, kaubanduse, põllumajanduse ja loomakasvatusega seotud ametialadel. Maakonda on väga oodatud ka pedagoogid ja hariduse tippspetsialistid. Tööjõupuuduse vähendamisele aitaks kaasa osalise tööajaga töökohtade loomine. Vähenenud töövõimega inimesed saavad end tõestada kahel kuni kuuel tunnil päevas.
Võrumaal on puudus kokkadest. Raske on leida ka kontoriabilisi, koristajaid, kassapidajad, keevitajad, köögiabilisi, loomakasvatajad, õmblejaid ja üldehitajad.