Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)
Ettevõtja Anti Mõttus on oma Haanjamaa metsatukas teinud midagi, mis piimanduses on võrreldav robotlaudaga. Helesiniste voolikutega on ta ühendanud umbes tuhatkond kaske, mis reedeks lubatud soojal kevadpäeval kõik korraga kasulikku puumahla voolikuvõrku eritama hakkavad.
«Korjeliin on üles ehitatud nii, nagu Kanadas korjatakse vahtramahla: vaakumi all jookseb mahl ühte kohta kokku,» tutvustas Mõttus oma kasemahla korjesüsteemi. «Puusse puuritakse kaheksa millimeetrine auk sisse, sinna läheb väike tila ja nii see mahl siin jookseb circa tuhandest puust.»
Kuna maastik on Haanjamaal meeldivalt künklik, valgub kasemahl mööda voolikute süsteemi allavoolu kuni «pumbajaamani», kus väärtuslik mahl mõnesaja meetri kaugusel asuva majapidamiseni pumbatakse ning seejärel töödeldakse.