Võrumaa mees lüpsab korraga tuhandet kaske

  • Tuhandest kasest kogutakse mahl ühte kohta kokku.
  • Kasemahlast valmistatakse siirupit.
  • Loodetud edu pole Võrumaa kasemahla seni saatnud.

Ettevõtja Anti Mõttus on Haanjas ühendanud tuhatkond kaske voolikute süsteemiga, et neist korraga väärtuslik mahl kätte saada. 

FOTO: Arved Breidaks

Ettevõtja Anti Mõttus on oma Haanjamaa metsatukas teinud midagi, mis piimanduses on võrreldav robotlaudaga. Helesiniste voolikutega on ta ühendanud umbes tuhatkond kaske, mis tänaseks lubatud soojal kevadpäeval kõik korraga kasulikku puumahla voolikuvõrku eritama hakkavad.

«Korjeliin on üles ehitatud nii, nagu Kanadas korjatakse vahtramahla: vaakumi all jookseb mahl ühte kohta kokku,» tutvustas Mõttus oma kasemahla korjesüsteemi. «Puusse puuritakse kaheksa millimeetrine auk, sinna läheb väike tila ja nii see mahl siin jookseb circa tuhandest puust.»

Kuna Haanjamaa maastik on meeldivalt künklik, valgub kasemahl puust esmalt mööda kitsast voolikut peavoolikusse ning siis allavoolu kuni «pumbajaamani». Sealt pumbatakse väärtuslik mahl maa-alust voolikut mööda mõnesaja meetri kaugusel asuva majapidamiseni, kus mahl töödeldakse.

Tänavune kevad algas varem

Kolmapäeva pärastlõunal sirab Haanja kohal küll päike, kuid kask annab mahla väga vaevaliselt. «Mõned päevad on juba jooksnud, aga kuna tulid jälle miinuskraadid, siis hetkel on puud kinni,» rääkis Mõttus. Mahl, mis kaskedest kokku tilkuski, külmus voolikutes kinni ning ootab soojemat õhutemperatuuri. Seda on sünoptikud tänaseks ka lahkelt lubanud.

Kask laseb Mõttuse sõnul veed lahti kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur on tõusnud 5 kraadini. Võrreldes eelmise aastaga algas kasevete aeg tänavu isegi paar nädalat varem. «Kui eelmisel aastal hakkas kask jooksma kusagil 8.-9. aprillil, siis sel aastal juba 20. märtsi paiku mõned puud jooksid,» kinnitas Mõttus.

Kas varasem algus lubab puudest ka rohkem mahla välja pigistada, pole aga sugugi kindel. «Seda ei tea kunagi ette kas ka rohkem mahla saab,» tõdes Mõttus. «Kui on öökülmad ja ei lähe väga soojaks, siis võib joosta kuni kuu aega,“ selgitas ta. «Aga kui läheb ruttu soojaks ja pung hakkab lehte minema, siis mahla kvaliteet langeb ja korjeaeg on maksimaalselt kaks nädalat.»

Kasemahl siirupiks

Kogumisvoolikute süsteemi seadis Anti Mõttus üles eelmise aasta kevadeks ning siis voolas parematel päevadel tuhandest kasest ööpäeva jooksul tema õuele kokku kümme tonni mahla. «See on vaja siis kiirelt töödelda,» rääkis ta. «Osa läheb külmutusse, osa pastöriseeritakse ja tehakse siirupiks.»

Koos kahe kompanjoniga veab Mõttus osaühingut Kasevetekohin, mis tegeleb muidu kiirelt rikneva kasemahla väärindamisega. Praegu toodetakse kase- ja vahtramahlast siirupit ning kastet.

Parematel päevadel voolas tuhandest kasest ööpäeva jooksul tema õuele kokku kümme tonni mahla.

Siirupi valmistamiseks on meestel soetatud seadeldis nimega pöördosmoos, mis Mõttuse sõnul eraldab puumahlast mineraalid ja suhkrud. Sealt läbi lastud tavaliselt kuni 1-protsendise suhkrusisaldusega kasemahl muutub 20-protsendise suhkrusisaldusega siirupiks ning jääkproduktina väljutab masin destilleeritud vee. «Sajast liitrist kasemahlast saab viis liitrit siirupit,» lisas Mõttus.

Pöördosmoose on ettevõttel kaks tükki – suurema võimsus on töödelda tunnis 1000 liitrit mahla ning väiksema, kaasaskantava seadme töövõime on 200 liitrit tunnis.

Kasemahla populaarsus laseb oodata

Kasemahlaga on Võrumaa mehed üritanud turul kanda kinnitada juba mõned aastad, kuid suur edu on lasknud end seni veel oodata. Samuti Võrumaal tegutsev OÜ Nopri Mahlad alustas kasemahla töötlemist kolm aastat tagasi, kuid pärast esimest edu äri soikus. «Alustasime ise kogumisega ja tegime kasemahlast limonaadi, mahla. Algus oli paljulubav, kuid eelmisel aastal meil nii hästi ei läinud kui lootsime,» rääkis Nopri Mahlad OÜ tegevjuht Karl Niilo. Põhjuseks oli ekspordipartneri äralangemine, mille tõttu jäi kaup seisma. «Sel aastal alustame uuesti, kasemahla hooaeg on käes ja teeme erinevaid tooteid.» Uudisena pakub Nopri Mahlad pakendatud kasemahla jääkuubikuid, mis sobivad kokteilisesse, smuutidesse.

Niilo pole usku kasemahla potentsiaali kaotanud, sest inimeste isu looduslikult puhta toidu ja joogi järele on maailmas suurenev. «Võimekus kasemahla koguda on paljudel, aga võitja on alati see, kes suudab seda müüa. Meie kõige suurem väljakutse ongi, kuidas müüa mahla, mida me Võrumaal kogume, suurde maailma. Klientuur on olemas, see tuleb üles otsida.»

Tikkamisel ära puuri suurt auku

Kase tikkamiseks on puusse puuritud 8 mm läbimõõduga auk. 

FOTO: FOTO: Arved Breidaks

Neil, kellel on soov ise kasemahla koguda, tuleks silmas pidada kaht soovitust, mille Anti Mõttus Kanada kolleegidelt on saanud.

  • Puusse puuritav auk peaks tema sõnul olema läbimõõduga kaheksa millimeetrit, millest piisab täiesti, et saak kätte saada.
  • Kui mahlakorje aeg saab läbi, ei pea augule punni ette lööma, nagu see kombeks on olnud. «Puu parandab ise selle haava ära,“ selgitas Mõttus. «Punn on nagu võõrkeha, nagu inimesel pind näpus. Lõpuks ta mädaneb ja kukub sealt välja.“

Mõttuse sõnul ei pea kartma, et puu sellisel juhul kuivaks voolab. «Mingil hetkel lõpetab ta jooksmise ära ja auk paraneb. Kui punn ette lüüa, siis tekivad mädanikud. See on Kanadast tulnud tarkus,“ lisas ta.

Tagasi üles