«Korjeliin on üles ehitatud nii, nagu Kanadas korjatakse vahtramahla: vaakumi all jookseb mahl ühte kohta kokku,» tutvustas Mõttus oma kasemahla korjesüsteemi. «Puusse puuritakse kaheksa millimeetrine auk, sinna läheb väike tila ja nii see mahl siin jookseb circa tuhandest puust.»
Kuna Haanjamaa maastik on meeldivalt künklik, valgub kasemahl puust esmalt mööda kitsast voolikut peavoolikusse ning siis allavoolu kuni «pumbajaamani». Sealt pumbatakse väärtuslik mahl maa-alust voolikut mööda mõnesaja meetri kaugusel asuva majapidamiseni, kus mahl töödeldakse.
Tänavune kevad algas varem
Kolmapäeva pärastlõunal sirab Haanja kohal küll päike, kuid kask annab mahla väga vaevaliselt. «Mõned päevad on juba jooksnud, aga kuna tulid jälle miinuskraadid, siis hetkel on puud kinni,» rääkis Mõttus. Mahl, mis kaskedest kokku tilkuski, külmus voolikutes kinni ning ootab soojemat õhutemperatuuri. Seda on sünoptikud tänaseks ka lahkelt lubanud.
Kask laseb Mõttuse sõnul veed lahti kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur on tõusnud 5 kraadini. Võrreldes eelmise aastaga algas kasevete aeg tänavu isegi paar nädalat varem. «Kui eelmisel aastal hakkas kask jooksma kusagil 8.-9. aprillil, siis sel aastal juba 20. märtsi paiku mõned puud jooksid,» kinnitas Mõttus.
Kas varasem algus lubab puudest ka rohkem mahla välja pigistada, pole aga sugugi kindel. «Seda ei tea kunagi ette kas ka rohkem mahla saab,» tõdes Mõttus. «Kui on öökülmad ja ei lähe väga soojaks, siis võib joosta kuni kuu aega,“ selgitas ta. «Aga kui läheb ruttu soojaks ja pung hakkab lehte minema, siis mahla kvaliteet langeb ja korjeaeg on maksimaalselt kaks nädalat.»