Tellijale
Närviline päev, mis tegi poisist mehe
/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)
29. märts 2019, 00:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teeme enne Viimsisse jõudmist nurgapealse poe juures peatuse, et Epp Alatalu saaks kaasa haarata kohvikoort, mis presidendipaari kodus olla otsa saanud. Loomulikult olen närvis. Mudin küsimustevihikut ja sõrmed kontrollivad diktofoni, varukasseti ja pastakate olemasolu – mu esimene soolointervjuu Lennart Meriga tuleb kas täielik läbilöök või totaalne enese lollikstegemine. Vahepealset võimalust 24-aastase Võru lapsajakirjaniku peas ei eksisteeri.
Loomulikult olen ma harjutanud. Grupeerinud teemad, mõelnud üleminekutele, üritanud välja mõelda vaimukusi, aga ikkagi on hirmus olla, kui auto viimaks Lennart Meri koduõuel peatub. Nüüd on see tund käes ja nüüd tuleb see ära teha. Ise ju seda intervjuud nii väga tahtsin! On 2000. aasta märts.