Läti tööjõudu tervitavad nii ettevõtjad kui kinnisvaraturg

Neljapäeval kohtus Valga raudteejaamas piiriregiooni majandust mõjutavaid tegureid lahkava uuringu fookusgrupp, et läbi arutada aasta jooksul aset leidnud muutused ja uued suundumused. Fotol vasakult Pille Mumm ja Merike Metsavas töötukassa Valgamaa osakonnast ning Margus Pekk Pindi kinnisvarast.

FOTO: Valga vallavalitsus

Valga ettevõtjad näevad Läti tööjõudu ühest küljest teretulnud lahendusena kohaliku tööjõu puuduse leevendamiseks. Murelikuks teeb aga see, et Eesti töötajad jäävad tööturult kõrvale, sest palgad ei motiveeri.

Terve möödunud aasta vältel koguti andmeid Valga ja Valka ettevõtluskeskkonna ning tööjõu liikumise kohta, millest Civitta uuringufirma käe all valib juunikuuks põhjalik ülevaade piiriregiooni majandust mõjutavatest teguritest.

Omavalitsuste algatusel kaardistatakse, mis on tänased arengutakistused, kohalike ettevõtjate ja töötajate soovid ning vajadused, samuti koostatakse ettepanekud tõrgete ületamiseks. Neljapäeval, 28. märtsil kohtus Valga raudteejaamas uuringu fookusgrupp, et läbi arutada aasta jooksul aset leidnud muutused ja uued suundumused. Kohal viibisid nii ettevõtjate ja tööandjate, kui kohaliku omavalitsuse, töötukassa ja teiste osapoolte esindajaid.

Uuringu läbiviijaid huvitas ennekõike, kas valgalased tajuvad Läti tööjõu sissevoolu. Ettevõtjad tunnistasid trendi Läti töötajate Eesti poolele tulekuks, mis on viimasel ajal süvenenud. Seda kinnitab ka olukord kinnisvaraturul. “Kui paar aastat tagasi olid Läti kliendid peamiselt üüriturul, siis täna juba ostetakse ja seotakse end Eestiga püsivalt,” kõneles Pindi Kinnisvara Lõuna regiooni juht Margus Pekk. Seda võisid kinnitada ka töötukassa esindajad, kelle sõnutsi on kohalikel tööandjatel tööjõust puudus ning Läti töötajaid võetakse hea meelega vastu.

Ettevõtjad näevad Läti tööjõudu ühest küljest teretulnud lahendusena kohaliku tööjõu puuduse leevendamiseks. Murelikuks teeb aga see, et Eesti töötajad jäävad tööturult kõrvale, sest palgad ei motiveeri. Ühe süüdlasena nähakse ka kõrgeid toetusi töötutele, mistõttu ei tasu madalama palgaga ametikohtade vastu võtmine ära. “Inimesed istuvad meie juures üle laua ja arvutavad toetusi kokku, kas tasub tööle minna või mitte,“ kõneles töötukassa Valgamaa osakonna juhataja Merike Metsavas. Muutused tööjõu pildis mõjutavad ka olukorda koolitusturul. Valgamaa kutseõppekeskuse õppedirektori Hiie Taniloo hinnangul tingib Läti tööjõu sissevool olukorra, kus töökohapõhine õpe hääbub. “Läti tööjõud on sageli voolav, mistõttu töökohapõhist õpet eriti ei rakendata,” selgitas Taniloo.

Valga haigla oma patsientide puhul siiski suurt muutust ei taju, kuid see võib olla seotud asjaoluga, et meditsiinis rahvust või kodakondsust ei küsita. “Meie lähtume sellest, kas patsiendil on Eesti residentsus ja ravikindlustus,” selgitas Valga haigla õendusjuht Anastassija Org. Ka haigla võtaks hea meelega vastu mujalt tulnud meditsiinipersonali, kuid seda takistavad keerulised riiklikud nõuded ja piirangud, millest sugugi väheoluline pole keeleküsimus. Seda, et keeleoskus on üheks piirkonda oluliselt mõjutavaks teguriks märkasid ka uuringu läbiviijad. Hiie Taniloo sõnul on huvi kutseõppekeskuses korraldatavate eesti keele kursuste vastu suur, kuid seda vaid siis, kui need on tasuta. “Tasuliste kursuste vastu on huvi madal,” tõdes Taniloo. Keelekoolitusi pakub ka töötukassa ning neist osavõtt on aktiivne.

Kõik kohalviibijad nõustusid, et võõrtööjõule on Valga/Valka piirkond atraktiivne. Võrreldes varasemate aastatega vaatavad tööandjad aina rohkem ka Ukraina poole, tõdes töötukassa tööandjate konsultant Pille Mumm: “Kui varasemalt piirdus võõrtööjõud peamiselt ehitusega, siis nüüd on see levinud ka põllumajandusse, mööblitootmisse ja mujale.” Keerukaks osutus aga küsimus, kuidas muuta regioon atraktiivseks ka ettevõtjatele ning tõmmata ligi väljaspoolt tulevaid investeeringuid. Selleks oodatakse paindlikke ja nutikaid lahendusi kohalikelt omavalitsustelt, ennekõike aga riiklike poliitikate kohandamist ning tihedat valitsustevahelist koostööd.

Tagasi üles