Pooled eestimaalased hindavad oma tervist heaks või väga heaks, kuid samas esineb pooltel elanikest ka pikaajalisi tervisega seotud probleeme, selgus reedel tervise arengu instituudi (TAI) avaldatud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust.
Uuring: pooled elanikud hindavad oma tervist heaks
TAI teaduri Rainer Reile sõnul on Eesti inimeste seas üha rohkem neid, kes teevad regulaarselt tervisesporti ja pööravad tähelepanu tasakaalustatud toitumisele, ent samas on suurenemas rasvunute osakaal ja seda just meeste hulgas. Samuti on vähenemas selliste inimeste hulk, kelle tööga kaasneb füüsiline koormus.
«Jätkuvalt on pool meie tööealisest elanikkonnast ülekaalus või rasvunud. Samas tuli uuringust välja, et üha enam annavad ka arstid inimestele soovitusi toidulaua valikute ja liikumise kohta ning inimesed püüavad teadlikult tervislikumaid valikuid teha,» ütles ta.
Suitsetamine kiiresti vähenenud
Kui alkoholi tarvitamine on jäänud võrreldes eelmise, 2016. aasta uuringuga samale tasemele ning on pikas trendis langev, siis kiiresti on vähenenud igapäevasuitsetajate osakaal. Järjest vähem on ka neid, kes puutuvad tubakasuitsuga kokku tööl, kodus või avalikus ruumis.
«Suitsetamise vähenemise taustal ei ole märgatavalt suurenenud teiste tubakatoodete, nagu e-sigaretid ja huuletubakas, kasutajate hulk,» lisas Reile.
Alates 1990. aastast ja iga kahe aasta järel regulaarselt läbi viidav Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring on üks olulisemaid allikaid, kust saab infot Eesti inimeste tervise ja tervisega seotud hoiakute ja käitumise kohta ja näha selle muutumist pika aja jooksul. Uuringu andmeid kasutavad paljud teadlased ning saadav teadmine on oluline ka poliitikutele ja teistele otsustajatele.
Uuring viidi läbi posti- ja veebiküsitlusena ning sellele vastas 2018. aastal 2525 inimest vanuses 16-64 eluaastat. See on piisav, et laiendada tulemusi Eesti samaealisele rahvastikule.
Küsimustik käsitles järgmisi valdkondi: suitsetamine, toitumine, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine, kehaline aktiivsus ja kaaluindeks, terviseseisund, arstiabi ja ravimite kasutamine, tervisehäireid ennetavad meetmed, seksuaalkäitumine ja liiklusohutus.