Indrek Sarapuu: kuula kohaliku rahva häält

Auväärse verstapostini jõuab ka ajakirjanik ja kodanikuaktivist Indrek Sarapuu Foto: LEPM

ETV saatesari «Suud puhtaks» on üks omapärane formaat ja vististi tekkinud mõne muu saate väsimisest. Vähemalt tuleb selline põhjendus pähe, kui imestan, miks selline Novgorodi veetšet meenutav inimkooslus teisipäeviti üle Eesti Tallinnasse telestuudiosse kokku on kutsutud, kus kõik külalised sõnajärge saada ei pruugigi.

Olen seal isegi käinud ja mu väiksed tütred hõiskavad alati, kui mind saadet vaatamas näevad, et «meie issi on ka seal koosolekul käinud».

Viimatises saates arutati elavalt seda nii-öelda hüsteeriat koalitsiooniläbirääkimiste teemal, mille kohta ma isiklikult küll sellist poolmeditsiinilist terminit ei kasutaks. Inimestel on pigem mure, mis saab siis, kui jõulisi avaldusi teinud ja avalikkuse ees üsnagi ähvardavaid poose võtnud EKRE kuidagi võimule saab.

Saates keerles jutt paljude asjade ümber. Minu kõrva aga kriipis väide, et Eestis võitis valimised Reformierakond ja Lõuna-Eestis ehk valimisringkonnas number 11 aga hoopiski EKRE. Ma ei taha sellega kuidagi nõustuda. Ma ei tahaks nõus olla isegi sellega, et möödunud valimistel keegi üldse võitis, sest mitte ükski partei ei saanud ju valijate häälte enamust – 51 protsenti häältest.

Lõuna-Eestis sai Reformierakond 10 029, Isamaa 4153, sotsid 5034, Keskerakond 9167 häält ja see nii-öelda kohalik liider EKRE 10 644 häält. Kust tuleb arvamine, et oleme siin ekrestunud ääremaa, kus tegeletakse peamiselt sellega, et käiakse Lätis alkoholi ja riideid ostmas ning üldjuhul vihatakse kõike, mis vähegi tähendab liberaalsust?

Mitte ükski partei ei saanud ju valijate häälte enamust – 51 protsenti häältest.

Ei, meil on arvamusi seinast seina. Kahju on aga avaliku elu maastikul olulise telesaate puhul sellest, et meie kodukanti pääsevad kõneisikutena esindama siinse paikkonnaga nõrgalt seotud isikud või need, kes teleekraanil juba korduvalt esinenud. Väga harva võib üleriigilises meedias näha pildil arutamas ja analüüsimas kohalikke ajakirjanikke, kes päevast päeva lõunaeestlaste eluolu lähedalt näevad. Nii vupsavad sisse oletuslikud kujutluspildid meie arvamustest, mis põhinevad enamasti esitaja kõhutundel.

Erinevalt näiteks Annela Laaneotsast mina ei arva, nagu enamik siinse kandi elanikest oleks ükskõikne koalitsioonikõneluste suhtes: et ärgu konsultatsioonide pidajaid segatagu.

Tahan loota, et kui lõunaeestlastest edaspidi kuskil räägitakse, toetutakse rohkem faktipõhisele jutule ja kutsutakse arvamust avaldama ka neid mehi-naisi, kes siinset elu iga päev kajastavad.